Krüptoraha ühe kasuliku või soovitud eesmärgina mainitakse selle riikidest sõltumatu käibevahendi olemust. Raha kasutajate huve ei saaks kahjustada ühegi poliitiku, keskpanga ametniku kapriis või mõne riigi majanduse kõikumine. Kuid kas rahal on võimalik olla riikidest vaba? Kas piisab, kui valmistada rahale sarnane instrument eikellegimaal, näiteks küberruumis?

Krüptoraha teemat on viimasel paaril kuul pea võimatu mitte märgata. Keegi investeerimise vallas kogenutest märkis eelmise aasta lõpus, et kui taksojuht hakkab reisijaga bitcoinidest rääkima, on aeg need maha müüa. Taksojuhid, kingsepad, õpetajad ja pankurid rääkisid bitcoinidest ühise inimliku põhjuse ajendil. Sobiliku väljendina on vist kõige kohasem "saamahimu".

Kui kellegi taskus vara väärtus ise midagi tegemata kordades kasvab, ei pea sa olema ahne ega ablas. Sa tahad lihtsalt tahad, võib-olla isegi viisakalt palud, et sinu taskus juhtuks samamoodi. Analoogselt ostetakse rohkem loteriipileteid pärast kedagi tabanud lotoõnne või kui auhinnafond kasvab nii suureks, et hakkab tunduma, nagu sellega koos kasvaks võiduvõimalus. Just sinu kasuks!

Kas oled kunagi proovinud raha asemel pakkuda müüjale lotopiletit? Tõenäoliselt mitte, sest tabad ise olukorra totrust vastuvõtja vaatevinklist. Ja ega sa isegi tahaks võimaliku peaauhinna piletit jäätise vastu vahetada. Bitcoin tundub loteriist etem. Tuhanded taksojuhid ning muud tegelased vahetavad hea õnne lootusest kantuna oma päris raha bitcoinide vastu, kergitades selle hinda ja saades näiliselt kinnitust targale valikule. Seejuures märkamata, et tegemist ei ole enam rahaga vaid investeerimisobjektiga.

Kas ka hea investeeringuga, selle teema juurde tuleme tagasi. Kindlasti pole aga tegu käibevahendiga, sest miks tahaksid vahetada oma krüptoraha jäätise vastu, kui homme oleks selle väärtus suurem, aga jäätise oma kindlasti mitte. Teisalt, miks peaks jäätisemüüja tahtma sinu spekulatsiooniobjekti, kui homme võib selle väärtus olla jäätisest hoopiski madalam. Ühesõnaga meenutab olukord rohkem lotopiletit.

Viimase tõenduseks näide Microsoftist, mis aktsepteeris alates 2014. aastast bitcoine käibevahendina. Firma loobus aga mõni aeg tagasi Windowsi ja Xboxi võrgukaubanduses krüptoraha vastu võtmast, põhjendades sammu väärtuse suure kõikumisega. Kukkus ju bitcoini väärtus detsembris viie päevaga umbes 40 protsenti. Seejärel asus see tasapisi taastuma. Nädalapäevad tagasi lubatigi seda taas maksevahendina kasutada.

Saab näha, kas kassaluugile riputatakse uus teade krüptoraha vastuvõtu ajutisest peatamisest. Möödunud nädalaga kukkus bitcoini vääring taaskord ligemale kolmandiku võrra. Kui bitcoini eest maksti veel hiljuti umbes 15 000 dollarit, siis teisipäeval saanuks juba alla 12 000 dollari ja kolmapäeval langus jätkus. Päeva sees oli languse suuruseks 15 protsenti ehk üpriski tüüpiline kauba juurdehindlus. Seega oleks hommikul kauba eest krüptoraha vastu võtnud poepidaja õhtuks vajalikust kasumist ilma.

Keegi ei tea täpselt hüppeliselt kasvanud müügi põhjuseid. Mõnedel hinnangutel mõjutab seda Hiina uusaastaga setud soov võtta välja kasum krüptoraha investeeringutest. Hiinlasi koos korealastega peetakse krüptorahade maailmas olulise mõjuga kauplejateks.

Teise võimaliku põhjusena on aga alguses mainitud riigi käitumisest sõltumatuse näilisus. Nimelt hakkas Lõuna-Korea valitsus detsembris rääkima tõsisest kavatsusest võtta hullunud spekulatsioonid, sealhulgas kauplemine oma kontrolli alla. Hiinas keelustati vastavad kauplemiskeskkonnad juba eelmisel aastal, kuid esmaspäeval levisid kuuldused meetmete olulisest tõhustamisest.

Kursi hüppeline langus reedab, kuivõrd palju sõltub selle väärtus ja kasutamine ikkagi riikide poliitikast. Seejuures mõne riigi poliitikast rohkem, mis ei sobi kuidagi kokku detsentraliseerituse põhimõttega. Nimetatud mõju tuleneb suuresti krüptoraha kasutamisest spekulatsiooniobjektina, mitte käibevahendina. Seega teeb inimeste endi käitumine uue ajastu rahale kahju.

Siin on juba kohane kasutada sõna "ahnus" millega võitlus on lootusetu. Tasub vaid vaadata, mis toimub ülejäänud krüptorahade väärtusega. Isegi naljapärast loodud koeramünt ehk Dogecoin muutus paljude üllatuseks spekulatsiooniobjektiks ja ei millestki loodud "asja" väärtus kasvas detsembris 400 protsenti.

Hulluse viimase näitena olgu 130-aastane ja uue tehnoloogia jalgu jäämisega pankrotipiiril hinge vaakunud Kodak. Ettevõte teatas aastavahetusel, et loob oma krüptoraha KodakCoin. Firma börsiväärtus kasvas ühe päevaga 431 miljoni dollari võrra. Huvitav, kas tulevikus teatab mõni kogenud investor, et kui Kodak hakkab raha tegema, siis on aeg...

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.