Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liikme Asse Sauga hinnangul pole veel erilist põhjust muretseda. "Täielikult vanaviisi asjad pikalt ilmselt edasi ei lähe. Krüptorahamaailmas tehakse praegu väga palju tööd selle nimel, et lahendada plokiahelaga seonduvaid probleeme. Tegelikult on juba käigus mitmeid lahendusi, mis seda ei kasuta. Need ei ole levinud aga sedavõrd laialt kui bitcoin ja tahavad täiendavat testimist," sõnas Sauga. Teisisõnu, kübervaluuta ühed ja nullid paarisaja aasta pärast planeeti aurusaunaks tõenäoliselt ei muuda.

On aga tõsi, et bitcoinide kaevandamiseks kulub praegu suurel hulgal energiat. Ühe veebis poleemikat tekitanud hinnangu kohaselt kulub bitcoinide kaevandamiseks 7. detsembri seisuga aastas 32,36 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat. Vähemaga saab aastas hakkama Digiconomisti analüüsi (BECI) kohaselt enam kui 160 riiki ja territooriumi, teiste seas Taani ja Bulgaaria. Hinnang põhineb eeldusel, et 60 protsenti kaevandajate teenitud tulust läheb raudvara käitamiseks.

Mõneti tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt nõuab bitcoinide kaevandamine aastas 2,85–6,78 TWh jagu energiat. Analüüs põhineb eeldusel, et kaevurid vahetavad regulaarselt vana riistvara energiatõhusama vastu. Elektriarve maksmiseks kulub teenitud tulust 16–35 protsenti.

Üht- või teistpidi sõltub kulutatav energia koguhulk tugevalt krüptoraha väärtusest. Loogika on lihtne. Mida kõrgem on bitcoini hind, seda rohkem inimesi tunneb huvi selle kaevandamise vastu. Nii pühendatakse sellele ka rohkem arvutiressursse.

Loterii või kulla kaevamine?
Paralleel kulla kaevandamisega on teatud tasandil asjakohane. Mõlemad nõuavad energiat. Erinevalt kullakaevandamisest võitlevad aga kõik kaevurid ühe ja sama kullatüki nimel. "Nad lahendavad keerukat matemaatilist võrrandit. Seejuures muutub selle keerukus ajas vastavalt sellele, kui palju on võrgus lahendusressurssi. Eesmärk on hoida keskmine lahenduse saamiseks kuluv aeg umbes kümne minuti juures," selgitas Sauga.

Populaarsuse kasvades muutub ühe bitboini hankimine seega järjest raskemaks. Krüptoraha alguspäevil 2009. aastal oli üks bitcoin sisuliselt väärtusetu. Vähem kui tuhandiku dollarist maksva mündi kaevandamiseks piisas isegi koduarvutist. Nüüd küündib nende koguväärtus enam kui 167 miljardi dollarini. Bitcoinide mõistlikus mahus teenimiseks läheb tarvis terveid serveriparke.

Miks aga võrrandit üleüldse lahendada tuleb? "Tehtava matemaatilise tehtega üritatakse kätte saada etteantud mustrile õige lahendus. Sellega on seotud reaalajas toimuvate ülekannete kinnitamine. Kui üks kaevandaja saab lõpuks mustrile pihta ja võrrandi lahendatud, pannakse kokku reaalajas toimuvad ülekanded, formuleeritakse uus plokk koos lahenduskäiguga ja liidetakse see otsa eelmistele plokkidele," selgitas Sauga kaevandamise taga lasuvat loogikat.

Uus plokk jõuab seejärel kõigi kaevurite arvutitesse, kus kontrollitakse nii lahenduse õigsust kui ka seda, kas ülekande tegijal oli tõesti piisavalt raha. Keeruka ülesande lahendamise vajadus pakub kaitset süsteemi ärakasutamise eest. Digitaalsed pangaröövlid peaksid arveraamatusse ehk plokiahelasse kirja pandud bitcoinide arvu muutmiseks kontrollima enam kui poolt terve võrgustiku arvutusvõimsusest.

Bitcoinide teenimise seisukohalt on piltlikult tegu aga rohkem loterii mängimisega. Mida rohkem võimalikke vastuseid inimene sekundis pakkuda suudab, seda suurem on võimalus õige mustri leidmiseks. Selle eest saab ploki looja vaevatasuks 12,5 bitcoini. Hea õnne korral saab teenida tunnis seega kokku 75 bitcoini.

Seda on neli korda vähem kui 2009. aastal. Tasuks saavate bitcoinide hulk väheneb iga nelja aasta tagant kaks korda. Aastaks 2032 saab kaevandatud 99 protsenti 20,67 miljonist eksisteerivast bitcoinist. Aastate möödudes muutub seega üha tähtsamaks ülekande vahendamiselt lõigatav tulu. Kaevandamist toetatakse süsteemi enda poolt aga üha vähem. Viimane bitcoin jõuab arvutuste kohaselt ringlusse aastal 2140.

Natukene sünge tulevik
Bitcoini väärtuse ja nende kaevandamiseks kuluva energiahulga vahelise seose tõttu saab teha umbkaudse oletuse, millal muutub bitcoin maailma üheks suuremaks saastajaks. BECI indeksi alusel moodustas detsembri alguses selle kaevandamiseks aastas kulutatav energiahulk Ameerika Ühendriikide aasta jooksul tarbitavast elektrienergiast ligikaudu 0,83 protsenti.

Seega peaks bitcoini väärtus kasvama tiitlile pretendeerimiseks veel rohkem kui sada korda ehk enam kui miljoni dollarini. Viimase aasta jooksul nähtud kasvu jätkudes jõutaks selleni tõenäoliselt 2019. aasta juuliks. 2020. aasta alguseks kasutaksid kaevandajad juba sama palju elektrit kui terve maailm praegu kokku. Kasvul on seega juba puhttehniliselt ees kindel piir.

SEB-i privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on raske öelda, kui kaua bitcoini "pidu" veel kestab. "Viimane sööst üles on veel olemata. Ma lihtsalt nendin seda ja see pole mingil tasandil soovitus inimestel ise katsetama minna. Ma oleksin üllatunud, kui ühel päeval maksaks bitcoin praeguse 16 000 (dollari) asemel 40 000, aga see üllatus oleks üsnagi mõõdukas," märkis ta reedel saates "Vikerhommik". Ennustusi bitcoini tulevikuväärtuse kohta tehakse tema sõnul paljuski esoteerilisel pinnal.

Kuigi ka bitcoini täpset keskkonnamõju pole veel mõõdetud, on see siiski selgelt olemas. Iga tehingu tegemiseks kulus detsembri alguses BECI indeksi alusel hinnanguliselt 249 KWh energiat. Sama palju tarbib aastas keskmiselt üks külmkapp või kulub seda 1800 liitri vee keetmiseks. Seejuures hangitakse energiat suuresti fossiilkütustest. Digiconomisti analüüsi kohaselt paiskub ühe ülekandega õhku keskmiselt 122,14 kilogrammi CO2.

Aasta alguses Cambridge'i ülikooli teadlaste ilmunud uurimuse kohaselt kaevandatakse 58 protsenti bitcoinidest Hiinas. Võrreldes lääneriikidega on sealne elekter suhteliselt odav. See tõstab kaevandamise kasumimarginaali.

Möödunud aastal toodeti aga Hiina elektrist rohkem kui 55 protsenti söest. Kui bitcoini praegune hind püsiks detsembri alguse tasemel terve aasta, kuluks bitcoini kaevandamiseks näiteks Hiina aastasest söeelektrijaamade toodangust vähemalt 10,74 TWh. Piltlikult tekib maailmakaardile uus suuruselt Eestiga võrreldav riik, mis katab kogu oma elektrienergia vajaduse söega.

"Kui fossiilkütused lähevad seetõttu intensiivsemalt kasutusse, hakkab see loomulikult kliimat mõjutama veel tugevamini kui praegu. Kui me n-ö ahistame samas fossiilkütuseid ja meil on suur energiavajadus, võib olla see mootoriks ja tõukejõuks erinevatele alternatiivenergia projektidele. See on iseenesest tervitatav teema," mõtiskles Tartu ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp.

Düstoopilisemast tulevikust, kus läheb kõik edasi vanaviisi ja bitcoini väärtus jätkab kasvamist, annab aimu kliimastsenaarium RCP 8.5. Selle kohaselt kasvab inimkonna õhku paistavate kasvuhoonegaaside hulk terve selle sajandi vältel. Samale stsenaariumile on etteheidetud, et see ülehindab fossiilkütuste kättesaadavust tulevikus. "Eesti keskmine õhutemperatuur peaks olema selle järgi sajandi lõpus umbes 9 °C. Praegu on see ligikaudu 5,5 °C. See on ilmselgelt väga suur tõus," lisas teadur.

Veidi maalähedasem vaade
Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga isiklikult kaevandamisele kümne aasta perspektiivi vaadates suurt tulevikku ei näe. Kolme aasta plaanis võib see olla veel n-ö kasumlik. Mingis tehnoloogilises nišis jääb see ka kindlasti asendamatuks.

"Igapäevase raha usaldusväärsust ei saavutata tulevikus aga kindlasti kaevandamise teel, vaid näiteks proof of stake'i abil või loobutakse plokiahela kasutamisest täielikult. Plokiahel pole piisavalt kiire, efektiivne ja odav, et rahuldada igapäevase väärtuse liigutamise vajadusi," toonitas Sauga.

Alternatiivide pealetung aitaks muuta krüptoraha investeerimisobjekti asemel käibevahendiks, millel on traditsioonilise valuuta ees teatavad eelised. Muu hulgas võiksid need vähendada rahvusvaheliste ülekannete tegemiseks kuluvat aega ja nende hinda. Samuti ei saaks seda võltsida ja see saab põhineda detsentraliseeritud süsteemil.

Sauga tõdes samas, et teatav spekulatsioon jääb nii või naa ja vabadel turgudel ei saa seda kuidagi välistada. "Kuid näen, et tulevikus saab olema bitcoin vähem käibevahend, kui on see täna. Pigem saab sellest virtuaalne kuld, mis pakub likviidsust ja investeeringut," lisas Sauga.