Üle Eesti lendab praegu kümneid miljoneid rändlinde ({{commentsTotal}})

Foto: Minupilt.err.ee/Heido Selmet

Praegu on rände kõrgaeg ja linde on palju näha, kuid see pole midagi erakordset, selgitas Meelis Uustal Eesti ornitoloogiaühingust.

"Eesti lihtsalt asub sellises suurepärases kohas, kus meil lühikese ajaga lendab üle ja läbi kümneid miljoneid rändlinde ja Eestis lihtsalt on see ränna sedavõrd nähtav," selgitas Uustal "Terevisioonis".

Inimesed panevad suuri rändlinnuparvi tähele peamiselt päeval, kuid veelgi suurem osa lindudest rändab hoopis öösiti. "See, mis me päeval näeme, on ainult killuke sellest," ütles Uustal.

Ilmateenistus avaldas hiljuti animatsiooni radaripiltidest, millel on näha lindude teisipäevaöine ränne üle Eesti:

Kui ohtlik on lindude massiline ränne näiteks lennuliiklusele? Uustal selgitas, et igas suuremas lennujaamas on selle tarvis tööl ornitoloog või isegi mitu ning ka tõrjemeeskond. Seega on lennujaamadel päris hea ülevaade, millal lindude ränne algab, kui palju linde parasjagu üle lendab, kui kõrgelt ja mis suunas linnud lendavad.

Noored linnud ja noored inimesed on sarnased

Meelis Uustal tõi välja aga ühe huvitava lindude ja inimeste sarnasuse. Sarnaselt noorte täiskasvanud inimestega, kes enne pere- ja tööelu alustamist otsustavad maailmas ringi rännata, saavad ka noortest, eriti just suurematest lindudest enne pesitsust rändurid.

Kui järgmisel aastal pole veel ette näha pesitsemist, tiirutavad need linnud ringi kusagil Euroopas. "Suvitavad esimese aasta kusagil Euroopas ja paari aasta pärast, kui neil algab pesitsusperiood, siis tulevad nad tagasi oma sünnikoha lähedale," kirjeldas Uustal.  

Rände alusel saab linde jagada nelja rühma:

  1. Paigalinnud, kes peaaegu ei lenda kuhugi;
  2. Osarändurid, kellest vaid teatud hulk rändab lühikest maad (näiteks rasvatihased);
  3. Lähirändurid, kes talvituvad siinsamas Euroopas või Vahemere ääres;
  4. Kaugrändurid, kes lendavad Aafrikasse või ja Aasiasse (kaugrändurid on näiteks ööbik, kägu ja konnakotkad).

Miks aga mõni lähi- või kaugrändur otsustab hakata osaränduriks, saab vaadata "Terevisiooni" intervjuust:

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: