Hiigelpuukide rünnaku oht Eestis või Saksamaal sai infomüras ülepaisutatud ({{commentsTotal}})

Hyalomma marginatum
Hyalomma marginatum

Sel nädalal hakkas Saksamaa meediast kulutulena paljunema uudis, et levimas on hiigelpuugid, kes levitavad troopilist haigust. Uudis jõudis nii Soome ajakirjandusväljaannetesse kui Eestis Delfisse.

Tegu on hea näitega sellest, kuidas hirmutav info kiirelt levima läheb. Proovmine lahti seletada, kuidas selline info levima läks ja milline on tegelik oht.

Viis täpsustatud fakti:

  1. Bundeswehri Instituudi ja Hohenheimi Ülikooli teadlased täpsustasid ERR Novaatori päringu peale, et on leidnud Saksamaalt seitse Hyalomma perekonda kuuluvat puuki, kuus neist olid Hyalomma marginatum ja üks Hyalomma rufipes liigist.
  2. Algses saksa ajakirjanduses avaldatud artiklis ei väidetud, et puugid Saksamaal levitavad Krimmi-Kongo hemorragilist palavikku. Öeldi, et uuritakse, kas on võimalik, et see levib, kuid märgiti, et seni pole see troopiline haigus kõrgematel laiuskraadidel levinud.
  3. Üheski allikas ei ole infot selle kohta, et leitud seitse puuki oleksid kandnud mainitud troopilist haigust.
  4. ERR Novaatorile antud infos ütleb Bundeswehri Instituudi dotsent dr Gerhard Dobler, et puuduliku info tõttu ei ole võimalik öelda, kas ja kui suur on Hyalomma marginatumi ja  Hyalomma rufipesi levik.
  5. Krimmi-Kongo hemorraagilist viirust on siiani diagnoositud ainult 50. põhjalaiuskraadist lõuna pool, seega vähemalt hetkel meil Eestis haigusohtu ei ole.

Oluline: peale eesti meediaväljaande pole kuskil ajakirjanduses väidetud, et Eestisse jõuavad hiigelpuugid

ERR Novaatoris avaldas esmalt kahtlust sel teemal Delfis avaldatud artikkel.

Selles oli väidetud, et "pole välistatud, et puugid ka ühel hetkel Eestisse jõuavad." Kuigi seda väideti nii pealkirjas kui juhtlõigus, ei olnud artiklis mitte üht fakti, mis seda kinnitanud oleks.

Delfi artiklis oli algallikana viidatud väljaandele DW. Kuigi viidatud oli ilma lingita, siis tõenäoliselt oli tegu selle Deutsche Welle ingliskeelses väljaandes ilmunud artikliga.

Selle artikli tekstis ega ka juures olevas videos ei öelda, et hiigelpuugid oleksid laialt levimas või et hakkaksid tingimata levitama troopilist haigust, mida nad kannavad.

Tuvastatud troopilised puugid ei olnud ühegi allika kohaselt selle troopilise haiguse kandjad ning ka kahe aasta tagune uuring teadusajakirjas Ticks and Tick-borne Diseases, kus Saksamaalt leiti troopilise puugiliigi isend, kinnitas, et need puugid seda haigust ei kandnud.

Oluline: Hubert Kochi Instituudi teadlased uurivad haiguste geneetilist tausta ja nende levikuvõimalusi, mitte puukide levikut.

Loos allikatena kasutatavad Hubert Kochi Instituudi teadlased analüüsivad puukide levitatavate haiguste geneetilist materjali. Videos rääkiv Hubert Kochi Instituudi bioloog dr Peter Hagedorn ütleb, et Saksamaal levitavad puugid peamiselt puukentsefaliiti ja borrelioosi, kuid ka muid haigustekitajaid ning on alati võimalus, et nad hakkavad kandma ka mõnd muud haigust, mida võivad kanda üle inimestele.

Videos kõlab diktori häälega info, et paari aasta eest oli Saksamaal levinud vaid üks puugiliik. Siis lisanud teine, suurem liik (viidates ilmselt Hyalomma rufipes liigi isendite tuvastamisele), mis on levinud üle riigi. Nüüd on aga on teadlased leidnud ka kolmandast liigist puuke (viidates leitud Hyalomma marginatumi isenditele), mis võivad olla ohtlikud, kui levivad laiemalt.

Dr Peter Hagedorn ütleb, et see puugiliik levib peamiselt aasias ning levitab ohtlikku troopilist haigust. "Me ei tea veel, kas see võib haigust levitada ka Saksamaal," ütleb Hagedorn. Niisiis, ei väidetud DW loos, et see puuk hakkab Saksamaal levima või ka haigust levitama.

Küll aga tõlgendasid seda informatsiooni selliselt teised saksakeelsed väljaanded, kust see ilmselt levis ka Helsingin Sanomatesse ning Delfisse. Info levimisel läksid kaduma nii täpsed liiginimed, leiukohad ja –hulgad, kui moondus ka ülikooli nimi, kust info väidetavalt levima hakkas. Delfi vahendas DW uudisest, et Hohenheimi ülikooli ja Bundesveeri mikrobioloogiainstituudi teadlased avastasid superpuugid.

Oluline: kokku tuvastati seitse troopilist puuki.

ERR Novaator võttis ühendust Bundeswehri Instituudi ja Hohenheimi Ülikooli teadlastega, kes saksa ajakirjandusväljaande Der Standard.at kohaselt olid algse info edastajad.

Bundeswehri Instituudi dotsent dr Gerhard Dobler ja Hohenheimi Ülikooli professor dr Ute Mackenstedt selgitasid, et nad on seni identifitseerinud seiste Hyalomma perekonda kuuluvat puuki, kuus neist liigist Hyalomma marginatum ja üks liigist Hyalomma rufipes.

Teadlased möönavad, et puuduliku info tõttu ei ole võimalik hinnata nende puukide epidemioloogilist olukorda Saksamaal. Dr Gerhard Dobler märkis, et neid troopilisi puuke võib siiski olla Saksamaal rohkem, inimesed on lihtsalt ajanud neid sassi ämblikega. Paraku ühelegi kirjalikule raportile või teaduspublikatsioonile teadlased viiteid ei andnud.

Oluline: ametlik levikuinfo on aastast 2017 ning Eestile lähim levikuala on Lõuna-Ukraina.

Taoliste haiguste ja parasiitide levikul hoiab silma peal Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), kelle viimane ametlik info Hyalomma marginatumi leviku kohta on aastast 2017. Selle kohaselt on seda liiki tuvastatud Euroopa lõunapoolsetes osades.

Hyalomma marginatumi leviala Euroopas. Autor: ECDC

ERR Novaator palus lähemalt kirjeldada Hyalomma perekonda ja nende levikut Tartu Ülikooli entomoloogil Toomas Esperkil, kes selle liigi levimise kohta ütles, et on raske öelda kui suur on võimalus neil levida siia. "Hetkel, kui Hyalomma puukide Eestile lähimad vaatlused on Lõuna-Ukrainas ja nüüd ka Põhja-Saksamaal, meie siin veel väga muretsema ei pea."

Tüüpiliselt on neil puukidel elu jooksul kaks või kolm peremeest, neist esimene tavaliselt väiksem soojavereline (pisinäriline või lind) ning viimane suuremamõõtmeline imetaja (lammas, kits, kaamel ja teised, aegajalt ka inimene).

Kaugemate vahemaade taha levimine toimub ilmselt eelkõige rändlindudega ja Põhja-Aafrikas (Marokos) on rändlindudelt tõesti selle perekonna puuke ka leitud.

Vaadates ECDC levikukaarti Hyalloma marginatumi kohta nentis Esperk, et liigi levila ikkagi üsna pidev. On küll üksikuid muust asurkonnast kaugel paiknevaid populatsioone, olgu näiteks kasvõi eelmainitud Saksamaa ja Ukraina populatsioonid, aga neid on siiski suhteliselt vähe ja ka sellised ei ole tuumikpopulatsioonidest väga kaugel.

"Seega, vähemalt selle teabe alusel tundub, et kui ka levimine rändlindudega toimub, siis mitte väga tihti või vähemalt ei toimu puukide suurt siiret lindude rände algus- ja lõppkoha vahel," võttis Esperk kokku.

Oluline: hiigelpuuk on 5–6 mm pikkune, kirjude jalgade ning sügavate pikivagudega tagakehal.

Hyalomma perekonda kuulub umbes 30 liiki valdavalt Aafrikas ning Lõuna- ja Kesk-Aasias elavat liiki, aga selle perekonna liike on leitud ka Lõuna-Euroopast. Liikide eristamine perekonna sees on keeruline liikide suure välise sarnasuse ja omavahelise hübridiseerumise tõttu.

Eesti tuntumatest puukidest – võsapuugist ja laanepuugist – on perekond Hyalomma liigid aga kergesti eristatavad.

Esiteks, Hyalomma täiskasvanud emasloom, kes ainsana võib inimesel parasiteerida (isasloomad ja vastsed inimesel ei nugi), on oluliselt suurem (mittetoitunud emase kehapikkus 5-6 mm) kui võsa- või laanepuugi emasloom (mittetoitunud emaslooma kehapikkus alla 4 mm).

Teiseks, iseloomustavad selle perekonna liike kirjud (vaheldumisi tumedate ja heledate ringvöötidega) jalad.

Kolmandaks, katavad Hyalomma puukide tagakeha selged sügavad pikivaod, mis võsa- ja laanepuugil puuduvad ning nende seljakilp (peatagune tugevamalt kitiniseerunud kehaosa) on puugi kehast värvuse poolest vähem eristuv ja puugi kehapikkust arvestades suhteliselt väiksem, kui võsa- või laanepuugil.

Oluline: Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku leviku võimalusi siinsetel laiuskraadidel alles uuritakse.

Krimmi-Kongo hemorraagilist viirust on siiani diagnoositud ainult 50. põhjalaiuskraadist lõuna pool, seega vähemalt hetkel meil haigusohtu ei ole, selgitas Toomas Esperk.

Lõuna pool aga nakatuvad inimesed, kas haigust kandva puugi vahendusel, puutudes kokku nakatunud kodulooma verega või süües toorest või väheküpsetatud liha. Viimasel kahel juhul aga on haiguse edasikandumise oht väidetavalt ainult siis, kui loom on nakatunud vähem kui nädal tagasi, seega üldiselt on niimoodi kaudsel teel nakatumine pigem harv.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: