Soomere NASA veekeerise fotost: kui Maa oleks lapik, poleks keerised võimalikud
NASA avaldas kosmosest tehtud foto Saaremaa lähistel olevast veekeerisest. Mereteadlase Tarmo Soomere sõnul on Läänemeri selliseid keeriseid täis. Tema kinnitusel on sellised keerised võimalikud selle tõttu, et Maa ei ole lapik.
Soomere selgitas ETV saates "Ringvaade suvel", et meri koosnebki keeristest. Tavaliselt me neid keeriseid aga ei näe, sest inimese silm ei näe liikumist.
"Kui me vaatame NASA fotosid, siis enamasti näeme teatavat tulemust, aga me ei näe mis ja kuidas liigub. Taolised nähtavad keerised tekivad siis, kui tavaline veekeeris haarab endasse mingit teist substantsi, kas teise temperatuuriga vett, teise värviga vett või antud juhul siis vett, kus on erinev hulk sinivetikaid," selgitas ta.
NASA foto Soome lahe keerisest Autor: NASA
"See on vetikate tiheduse pilt. Veel huvitavam võib-olla, et taoline pilt enamasti ei tähenda, et see veel keerleb, see on pigem keerise laip. Seal on kunagi olnud keeris. Keeris nimelt ei ole üks stabiilne nähtus, keeris ei saa pikka aega eksisteerida ilma energiat juurde saamata. Kui keeris on korra meres liikuma pandud, siis tema hakkab kiirgama teatud tüüpi laineid," lisas teadlane.
Soomere sõnul ei ole suurtes keeristes olevad kiirused väga suured ning näiteks laevad neid peaaegu ei märkagi.
Terve ookean ja Läänemeri on Soomere sõnul selliseid keeriseid täis.
"Keskeltläbi on Läänemere avaosas mitukümmend keerist kogu aeg, nad sünnivad, kaovad, liituvad üksteisega ja lihtsalt hävinevad või purunevad vastu randa. Neid on nii pinnakihis kui ka sügavamates kihtides," rääkis Soomere.
"Enamasti taoline keeris ei hõlma kogu veemassi pinnast põhjani. Seda sellepärast, et Läänemres on naljakas olukord - üleval on suhteliselt soe ja mage vesi ja sügavamal on suhteliselt jahedam ja soolane vesi. Kaks kihti omavahel peaaegu ei suhtle. Kui ühes kihis on keeris, siis teine kiht seda peaaegu ei tunnegi. Keeriste kihtide vahel vahekiht natuke tõuseb või langeb," selgitas ta.
Soomere kinnitusel on niisuguseid fotosid nagu NASA tegi võimalik teha siis, kui on suvi ja vesi rannas külm.
"Seda protsessi hüütakse süvaveekerkeks - kui tuul puhub vee rannast minema nii, et sügavamalt tuleb külm vesi pinnale ja siis see külm vesi hakkab ennast mahutama soojema vee vahele. /.../ Selle algpõhjus on äärmiselt lihtne - et meie maa ei ole lapik. Kui oleks lapik, oleksid taolised keerised peaaegu võimatud, vähemasti pikaajalised keerised," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael