Lükati ümber müüt sebra triipude kohta ({{commentsTotal}})

Sebrad teel.
Sebrad teel. Autor/allikas: David Berkowitz/Creative Commons

Üks selgitus selle kohta, miks sebral on triibud, ütleb, et sebra tumedad triibud jahutavad looma keha kuuma päikese käes. Nii tore kui see müüt ka ei tunduks, lükkasid Lundi Ülikooli teadlased selle oma katsetega ümber.

Kas teadsite, et küsimusele, miks sebral on triibud, otsis vastust juba Charles Darwin, kuid aegade jooksul on vähemalt kaheksateist erinevat teooriat. Teaduskirjanduses levinumad on näiteks:

  1. Triibud on kaitsemuster kiskjate vastu, sest tekitab vaatamisel segadust.   
  2. Triibud toetavad sebradevahelist sotsiaalset suhtlemist.
  3. Triibud kaitsevad tüütute putukate vastu.
  4. Triibud reguleerivad sebra kehatemperatuuri.

Lundi Ülikooli bioloogile Susanne Åkessonile ei andnud see aga rahu ning ta tegi katsed, mis seadis kahtluse alla triipude mõju temperatuurile.

Tema uurimisrühm alustas sellest, et uuris käsitlusi, kus seda kehatemperatuuri reguleerimist väidetakse. Neis oli välja toodud selgitus, et mustad triibud lähevad päikese käes olles kuumemaks kui valged triibud ning sel põhjusel tekivad triipude piirialadel väikesed õhukeerised. Need õhukeerised peaksid toimima kui väikesed ventilaatorid, mis keha jahutavad.

Åkessonil ei jäänudki muud üle kui ise katsetada. Teadlased täitsid suured metalltünnid veega ning katsid need erinevat värvi nahaimitatsioonidega. Nahatriipe oli nii musta, valget, pruuni kui halli värvi.

Seejärel panid nad tünnid päikese kätte ning mõõtsid hiljem iga tünni veetemperatuuri. Ei tule vist üllatusena, et kõige rohkem kuumenes musta kunstnahaga kaetud tünn, kõige vähem aga valgega kaetu. Hallide ja pruunide triipudega tünnides soojenes vesi enam-vähem sama kiiresti.

Termoregulatsiooni hüpoteesi kohaselt on sebra tumeda triibud päikese käes kuumemad kui valged. Triipude kohal võiksid hüpoteesis mainitud õhukeerised ka tekkida, kuid see toimiks vast ainult horisontaalsetel pindadel. Sebra kehakuju tõttu aga tekivad tõusvad ja langevad õhuvoolud, mis ühtlustab temperatuuri nii, et sel ei ole tegelikult jahutavat mõju.

Joonise autor: Horváth et al 2018

Ilmselt ei muutu sebrade elus sellest uuringust midagi. Inimeste omas aga vahest nii palju, et tegu on ühe sellise teadustööga, mis alguses ajab naerma ja pärast paneb mõtlema. Just selliste, teaduslikult täiesti korrektsete uuringute eest antakse igal aastal välja pilanobeli preemia ehk Ig Nobeli preemia.

Susanne Åkesson on oma ungarlasest kolleegi Gábor Horváthiga selle preemia juba korra pälvinud ning preemia tuli hüpoteesi eest, et sebra triibud peletavad eemale putukaid.

Ega jäägi üle muud kui oodata naljakaks teadusuuringuks tunnistamist – Ig Nobeleid jagatakse 2018. aastal 13. septembril.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: