Sajune sügis tõi sääserohke kevade ({{commentsTotal}})

Lendavate putukate parv veekogu kohal Lääne-Virumaal
Lendavate putukate parv veekogu kohal Lääne-Virumaal Autor/allikas: Marianne Loorents/Eesti Meedia/SCANPIX

Praeguse sääserohkuse põhjus on keskmisest sajusem sügises, mis lõi head tingimused sääskede kevadiseks paljunemiseks. Ohtlikke haiguseid meie kliimas sääsed siiski ei levita ning sääskede aktiivsem periood saab jaanipäevaga läbi.

Putukateadlane Urmas Tartes ütles ERR-i raadiouudistele, sääsed otsivad vett ning sigivad hästi nii lompides kui ka vett täis anumates. Praegust sääskede rohkuse põhjust tuleb Tartese sõnul otsida möödunud aastast.

"Meil oli keskmisest tunduvalt sajusem sügis ja kes ka talvel metsas käis, küllap nägi, et vaba vett, lompe oli palju, kraavid olid täis. See kõik tähendab seda, et kevadel, kuigi lund palju ei olnud, oli sulaveelompe, kus sääsevastsed arenevad. Kevadised rohked sääsed on just metsasääsed." Kuna ilm läks kevadel ka kiiresti soojaks, arenesid vastsed Tartese sõnul kiiresti. Ka suhteliselt tuulevaikne ilm võimaldab sääsel rohkem tegutseda.

Lõunamaades võivad sääsed levitada troopilisi viirushaigusi, nagu näiteks kollapalavik ja Jaapani entsefaliit. Üks ohtlikumaid on Dengue palavik, mille levik on viimastel aastatel muutunud rahvusvaheliseks probleemiks - aastas nakatub ligi 400 miljonit inimest, kellest sureb 10 000 kuni 20 000. Meie kliimas sääsed ohtlikke viiruseid ei levita, kinnitab Tartes. "Eestimaa sääse hammustustest ei ole meil põhjust haigusi karta."

Urmas Tartese sõnul kestab sääskede aktiivsem periood jaanipäevani.

Sääsetõrjevahendit kasuta ettevaatlikult

Sääsehooaeg sunnib inimesi haarama sääsetõrjevahendite järele, ent terviseamet soovitab neid mõistlikult kasutada, sest kokkupuude neurotoksilist dietüültoluamiidi ehk DEETi sisaldava tootega võib põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, raskematel juhtudel ka teadvusekaotust, vererõhu langust ja krampe.

"Sääsetõrjevahendite liialdamise tagajärgedega puutume kokku igal aastal," ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tasub sel aastal tulenevalt sääskede rohkusest eriti tähelepanelik olla.

"Sääskede agressiivne käitumine ja rohkus aitavad kindlasti kaasa soovile sääsetõrjevahendit keskmisest rohkem kasutada. See aga võib kahjustada juba nii täiskasvanu, kuid eriti lapse tervist."

Näiteks tasub sääsetõrjevahendite kasutajatel silmas pidada, et telkima minnes pole mõistlik DEETi sisaldavat toodet seal olevate sääskede kindlaks elimineerimiseks telki laiali pihustada, sest nii loob inimene omale ise gaasikambri ja saab kindlasti mürgistuse.

1944. aastal Ühendriikide relvajõududes närvimürgina kasutusele võetud dietüültoluamiid ehk DEET imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu kogemata neelatuna või näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega süües.

On oluline, et lapsevanemad jälgiksid sääsetõrjevahendite kasutusjuhendit ja ei kasutaks lastel täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendit. Täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendi puhul on närvimürgi sisaldus laste jaoks ebaproportsionaalselt suur. Laste puhul on mõistlik vältida pihustatavate tõrjevahendite kasutamist, kuna sel moel on võimalik mürgi sissehingamine.

Ettevaatlik tasub olla ka sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega, sest need sisaldavad valdavalt püretriini. Mainitud aine imendub samuti hästi seedetraktist, nahalt ja limaskestadelt. Lapsed on sipelgamürki söönud ajal, mil nad on pandud roomama või käputama äsjapügatud murule, kuhu on hiljaaegu tülikate sipelgate tõrjeks kuhjatud sipelgapulbrit. Mürgistus põhjustab tavaliselt tugevat peavalu ja iiveldust, laps on viril ja keeldub toidust.

Mure korral tasub helistada mürgistusinfoliinile 16662. Kõne on eritasuta, kõne maksumus sõltub sideoperaatori hinnakirjast.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: