Juttselg-kärnkonn ehk kõre on muutunud viimase poole sajandi jooksul Eestis tavalisest liigist väga haruldaseks, nii et ilma inimese toeta ta enam hakkama ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

17 aastat tagasi alanud töö sobivate elupaikade taastamisel ja konnakudu tehistingimustes kasvatamisel on viinud kõrede arvukuse tõusuteele.

Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap ütles Tallinna loomaaias peetaval liigikaitse konverentsil, et selliseid asju tuleb ette võtta suurelt.

"Mitte püüda hoida seda liiki väikesel territooriumil ühe sigimisveekogu ümber, vaid avada uuesti need liivased maastikud ja suured, laiad rannaniidualad, siis see liik saab hoogu juurde ja populatsioonid suurenevad ja tuleb tagasi," selgitas Rannap.

Kui kõrele on Eesti levikuala põhjapiir, siis Euroopa sookilpkonnale on selleks Leedu. Praeguseks 500 isendini kahanenud asurkonna probleemidki on sarnased - elupaikade ja sigimiskohtade muutumine seoses karjakasvatuse vähenemisega ja soode kuivendamisega.

Leedu looduse fond on sookilpkonna arvukuse tõstmisega tegelenud selle kümnendi algusest saadik. Esmalt taastati elupaiku ja siis asuti ka ka kilpkonni loomaaias kasvatama. Mõnikord talvituvad noored isendid loomaaias, sest viimastel aastatel esinenud lumevaestel talvedel võib surnuks külmuda isegi 90 protsenti üheaastastest sookilpkonnadest.

"Näiteks, kui kilpkonnad hakkavad munema, siis on rebased neil jälil ja kaevavad munad välja. Meie paneme kaitseks metallvõrgud ümber. Mõnikord on nii, et kilpkonnad ei leia munemiseks head kohta ja nad munevad väikestele kruusateedele. Meie korjame sellised munad ära, viime loomaaeda, kus munadest kooruvad väikesed kilpkonnad, kes omakorda lastakse loodusesse tagasi," rääkis fondi projektijuht Dalia Bastyté.

Leedu looduse fond pingutab ka ühe Euroopa suurima, ent ohustatuima põrnikaliigi - eremiitpõrnika - ellujäämise nimel. Kogu riigis on ligi 400 vana üksikult kasvavat puud, peamiselt tamme, kus see põrnikas elab, aga paraku ka puud surevad.

Nüüd püüavad leedulased eremiitpõrnika vastseid kasvatada tehistingimustes.

"On võimalus ehitada omamoodi pesakaste puuõõnsuste asemele, võib-olla see on uus lahendus selle liigi kaitsmiseks. Me pole sellega veel alustanud, see on meie soov. Oleme alustanud ettevalmistustega sügiseks, aga põrnikaid me tootma veel pole hakanud," ütles Bastyté.

Tallinnas arutavad maailma loomaaedade ja akvaariumide ühenduse eksperdid muu hulgas selle üle, kui oluline on ohustatud liikide kaitsmine, kasvatades neid tehistingimustes.

Reedel räägitakse konverentsil muu hulgas händkaku, Euroopa piisoni ja lumeleopardi käekäigust.