Hiire välimus muutub kokkupuutel inimesega ({{commentsTotal}})

Koduhiir, Mus musculus domesticus, ei ole tegelikult päris koduloom, sest inimene ei ole teda tahtlikult kodustanud. Ta on kõigest n-ö inimkaasleja, kuid nüüd tuleb välja, et koduhiirel võib väga kiiresti välja kujuneda ka päris kodulooma tunnuseid.

Kodustatud loomadel on täheldatud mitmeid ühiseid tunnuseid, nn kodustamise sündroomi, mis väljendub koertel, veistel, lammastel, sigadel jt koduloomadel, näiteks rõngas sabana, lontis kõrvadena, lühikese koonuna, väiksema ajuna ja valgete laikudena.

Šveitsi teadlased eesotsas Anna Lindholmiga Zürichi ülikoolist on nüüd märganud, et sama sündroomi tunnuseid on hakanud ilmnema ühes Zürichi lähedal mahajäetud küünis elavatel hiirtel, kes on inimestega veel natukene rohkem kokku puutunud kui tavalised koduhiired.

Lindholm ja ta evolutsioonibioloogidest kolleegid on uurinud neid hiiri 15 aastat ja andnud neile selle aja jooksul korrapäraselt toitu ja vett. Juba kümme aastat pärast uuringute algust hakkas selles küünis sündima hiiri, kelle muidu pruunikas karvastikus oli valgeid laike ja kelle koon oli lühem kui koduhiirtel tavaks. See juhtus ilma igasuguse inimpoolse valikuta. Tundub, et lihtsalt suhteliselt tiheda inimestega kokkupuutumise tagajärjel.

Kodustamise sündroom teatakse üsna kindlalt tekkivat sellest, et inimene jätab kodustatud loomadest ellu ja laseb järglasi saada pigem sõbralikuma ning vähem agressiivsema käitumisega isenditel. Agressiivsuse vähenemisega käivad tõenäoliselt geneetilistel põhjustel kaasas ka kodustamise sündroomi tunnused loomade välimuses.

Lindholm ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Roya Society: Open Science, et tõenäoliselt soosis tihe kokkupuude inimestega rohkem inimsõbralikumaid hiiri, kelles tekitasid inimesed vähem stressi ja vähem agressiivsust. Agressiivsuse kahanedes lühenes siis ka koonuke, seljale ilmusid aga valged laigud.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: