Metsas ringi käies leiab temast vaid jälgi – käpajälgi lumel, väikesi karvatuuste ja kõhutäiest üle jäänud saaklooma korjuseid. Raadiokaelus annab aga infot selle kohta, kus loom liigub. Ilveste uurija Raido Kont selgitab, et ilves Lemps elas kuni möödunud sügiseni Ahja ja Põlva vahel 210 ruutkilomeetri suurusel alal.

Siis aga vahetas ta elupaika ja nüüd on tema elupaik 20 kilomeetrit idas, Põlva ja Räpina vahel. See on veelgi ulatuslikum, lausa 370 ruutkilomeetrit.

Selline kodukandi vahetamine on omane just noortele ilvestele – võimalik, et mõni kogenum ilves ajas ta eelmisest elupaigast minema või siis leidis ta suurema ala, mis oli endisest peremehest vabaks jäänud.

“See ala on mitusada ruutkilomeetrit suur ja see sõltub ilvese arvukusest. Mida rohkem on meil ilveseid, seda väiksem on nende eluala,” kirjeldab Raido Kont.

Jälgimine näitab, et 300 päevaga on Lempsi saagiks langenud 30 metskitse. See tähendab, et noorel ilvesel on olnud kitsejahiõnne keskmiselt igal kümnendal päeval. Selle arvestuse järgi murrab ta aastas 35–40 kitse.

Tabatud saakloomad jagunesid üle kogu Lempsi kodupiirkonna, kiskja pidas jahti nii sügaval metsas kui inimasulate läheduses.

Kui tihti ilves peab saaklooma murdma, et kõht oleks piisavalt täis? “Keskmiselt murravad nad saaklooma igal kaheksandal päeval,” räägib Raido Kont. Mis tähendab, et igal nädalal ei söögi ja mõnel nädalal läheb väga hästi. See on kiskjate elus täiesti tavaline.

“Nad murravad tihedamini suve teises pooles, siis kui on palju metskitse tallesid, hoopis vähe söövad nad oma jooksuajal, mis on siis märtsis-aprillis.”

Kuidas ilves tapab?

Ilves hiilib. Oma saagi püüdmiseks teeb ta lõpuks vaid mõne pika sööstu. Murrab ikkagi kõrist, sisuliselt kägistamise või lämmatamisega.

Hiire võib ilves ära näha 70 meetri kauguselt, mida ei anna võrreldagi inimsilmaga. Samuti jääb inimene alla kuulmise osas. Kui jänes sööb kusagil mingit taime, näiteks närib puukoort, kuuleb ilves selle ära juba 50 meetri pealt.

Keda ilves peamiselt sööb? Ilves murrab põhiliselt metskitsi, aga ka jäneseid, kopraid ja lindudest sookurgi ning metsiseid.

Raadiokaelustega jälgimine on aga andnud huvitavat infot ilveste arvukuse kohta.

Praeguse talve järgi võib küll öelda, et ilvesel hakkab paremini minema, nendib Raido Kont. “Mitmes kohas, kus varem ilvese pesakondi ei olnud, on nüüd ilvese järelkasvu taas näha.”

Kuidas loodusfotograaf Remo Savisaar Eesti metsade kummitusi suisa paarikaupa pildile püüdis, soovitame vaadata “Osoonist”.