"Praegu on sellised ööd, et linnud tulevad juba varavalges otsima, kas nende teada-tuntud toitmiskohtades on juba seemned väljas või mitte. Mõistlik on juba õhtupimeduses seemned välja panna," märkis Eesti ornitoloogiaühingu kommunikatsioonijuht Meelis Uustal.

Söögimajja toidu valimisel tuleb meeles hoida, et kindlasti tuleks vältida soolaseid toiduaineid. See tekitab lindudel janu, mida saab leevendada vaid lume söömisega. Selle organismis veeks sulatamine nõuab aga taas lisaenergiat.

"Probleemne koht on see, et kui sa sööd ühte ja sama toiduainet kuus kuud järjest, siis see tähendab, et jäävad mingid toitained saamata. See on väikelindude toitmise juures kõige suurem oht," nentis Uustal. Seetõttu võiks pakkuda vähemalt tihastele mitmekülgset toitu. Ära ei tohiks unustada ka linde, kes eelistavad otsida toitu maapinnalt, mitte toidumajast.

(Rasva)tihane: Toiduks sobivad rasvapallid, ploomirasv, alati ka seemned, sh päevalilleseemned
Rähn: Sööb eestkätt rasva
Rohevint: Eelistab seemneid
Metsvint: Sööb kõikvõimalikke seemneid. Eelistab seejuures, et seemned oleksid maas.
Talvike: Ei lähe samuti toidumajja. Toita võiks panna kaera ja hirsiga, aga sööb ka kõiki muid seemneid.
Musträstas: Eelistab õunu, marju, puuvilju. Neist valdav enamik on rännanud talvitumiseks Lääne-Euroopasse.

Uustal viitas, et väikelindude söötmise puhul on tegemist lisatoitmisega. "Kui leppida kokku, et keegi ei toida, siis suurem osa populatsioonist rändabki lõuna poole. Need, kes siia jäävad, vaatavadki, et toitu justkui jagub ja sellepärast tekib neil kevadel eelis," märkis kommunikatsioonijuht. Paigale jäänud linnud saavad naasta kiiremini pesitsusaladele ja hõivata parimad pesitsuspaigad.

Veelindude puhul kehtib üks reegel – neid ei tohi toita. Kui seda aga siiski teha, siis mitte saiaga. "Riigi keskkonnaamet annab teada, kui on vaja, et inimesed tuleksid appi veelinde toitma ja ka sellisel juhul pigem tera- ja köögiviljaga," rõhutas Uustal.