Eeskätt saab kanda järsu arvukuse languse metsaraiele, õlipalmi istanduste rajamisele ning uute paberivabrikute ja kaevanduste rajamisele. Samas nentisid teadlased, et 16 aasta jooksul tehtud loenduste käigus on primaatide arv vähenenud oluliselt ka metsastunud aladel, otsesest inimasustusest kauge, kus tegeletakse puidu varumisega.

See vihjab, et loomi tapetakse sihilikult ilma otsese vajaduseta. Töörühm eesotsas Maria Voigtiga Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist kahtlustab, et kütid teevad seda kättemaksuks viljapõldudelt toidu kogumise eest või lootuses piirata sellega organgutanide asurkonna suurust tervikuna. Selle eredana näitena jõudsid sellel kuul maailmameediasse teated surnud orangutanist, kelle kehast leiti 130 õhupüssikuuli, ja kolmest mehest, kes hakkisid matšeetedega tükkideks palmiistandusse sattunud looma.

Kohaliku seadusandluse alusel on loomade tapmine keelatud. Teadlased nentisid samas, et loomad on hädaohus isegi juhul, kui lõpetatakse nende otsene tapmine ja keeldu õnnestuks jõustada. Prognoosi kohaselt sureb ainuüksi metsaraie tõttu järgmise 35 aasta jooksul ligikaudu 45 000 orangutani. Sellele lisanduvad teiste looduvarade kogumisest tingitud surmad.

Positiivse märgina tõi töörühm välja, et orangutanid on asunud kasutama agaralt metsatukki ühendavaid köissildu. See võimaldab neil vältida ohtlikke palmiistandusi, kuivenduskraave ja maanteid. Samuti leiti loenduse käigus, et loomad liiguvad mööda maapinda arvatust sagedamini ja toituda taimedest, mis pole kuulunud evolutsiooniliselt nende tavapärasesse toidusedelisse.

Maailma Looduse Fondi andmete kohaselt on orangutanide arvukus langenud saarel viimase 60 aasta jooksul enam kui poole võrra. Kokku elab saarel hinnanguliselt väljasuremisohus primaate 75–100 tuhat.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.