Seos liigi väljasuremise ja ressursside hulga vahel on üsna üks-ühene: mida suurem on populatsioon ehk mida rohkem on ühe liigi esindajaid, seda vähemaks jääb energiaressursse selle populatsiooni ümber. Ja siit tulebki ökolooge huvitanud küsimus: kas ressursside muutumine on kuidagi seotud isendite suurusega?

Sel nädalal Nature Communicationsis avaldatud uurimuses pakuvad teadlased välja üksikasjaliku mudeli väljasuremise kohta, mis ühtlasi selgitab, miks teatud loomaliikide isendid muutuvad aja jooksul suuremaks.

Selles mudelis võtsid teadlased arvesse kehasuurust ja ainevahetust ning asetasid need väljasuremismudelisse, vaadates sealjuures eraldi näljaseid ja heas toitumuses, suuri ja väikesi isendeid ning panid nad koos elutsema piiratud ressurssidega keskkonda.

Liikide mudeldamine sellisel viisil andis võimaluse hinnata, mis seisus mingi liik parasjagu selle järgi on, kui palju on tal ümbritsevas keskkonnas eluks vajalikke energiaallikaid.

Näljastel loomadel on suurem tõenäosus surra - loogiline, kas pole. Samuti on üsna loogiline see, et vaid heas toitumuses loomad annavad järglasi. Kuna loomade energiavajadus sõltub nende kehasuurusest, teisisõnu sellest, kui palju on kehas tagavarasid.

Enamasti seostatakse keha tagavarasid looma suurusega - mida suurem loom, seda rohkem tagavarasid, samuti arvatakse, et mida suurem populatsioon, seda väiksem on tõenäosus liigina välja surra.

See uuring aga näitas, et suurem ei ole väljasuremise seisukohalt alati parim. Pigem püüab iga liik tagada populatsiooni suuruse, mis tagab liigi säilimise. Kuid ka populatsiooni ja loomaisendi suuruse vahel on seos.

Mida suuremate isenditega liigiga on tegu, seda vähem neid elab ühes populatsioonis koos. Mida väiksemad on loomad, seda rohkem neid populatsioonis on.

Kui võtta näiteks suured maismaaimetajad, on neil liigi säilitamiseks kasulik olla suure keha ja aeglase ainevahetusega. See on kõige stabiilsem viis vältida toidupuuduse tõttu väljasuremist. Varude kogumine ning sellele lisatult aeglane ainevahetus nälja ajaks aitavad liigil ellu jääda.

Huvitav, mida võiks sellest järeldada inimpopulatsiooni kohta?