Taevast sajab kümneid miljoneid viiruseid ({{commentsTotal}})

Vihm Tallinnas.
Vihm Tallinnas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Õhk kubiseb viirustest isegi ajal, kui parasjagu pole gripiepideemia. Hispaania ja Kanada teadlaste analüüs näitab, et iga päev võib sadada ühele ruutmeetrile isegi sadu miljoneid viirusi ja kümneid miljoneid mikroobe.

"Tundub, et inimesed on hakanud sellega vaikselt leppima, kui palju erinevaid baktereid meie ümber elab. Viiruseid leidub neist aga veel mitme suurusjärgu võrra rohkem. Sellele on hakatud alles viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama," märkis ERR Novaatorile antud intervjuus Isabel Reche Cañabate, De Granada ülikooli ökoloogiaprofessor. Mõne aasta eest ajakirjas Nature Reviews Microbiology ilmunud ülevaates nenditi, et kõik Maa viirused üksteise otsa laduda, ulatuks nendest laotud kett saja miljoni valgusaastani.

Viiruste pärilikkusainet uurides on aga teadlased tähele pannud, et Maa eri paigus elavate viiruste pärilikkusaine on suhteliselt sarnane. Ükskõik mis keskkonnas need ka elavad. Teisisõnu paigutavad õhuvoolud mikroobe ümber piisavalt palju, et kaotada nende vahel suuremad geneetilised erinevused. Parema ülevaate saamiseks lennutas Reche Sierra Nevada mägedes merepinnast 3000 meetri kõrgusele hõljuvad platvormid. Lõksud püüdsid kinni nii vabalt hõljuvad mikroobid kui ka need, mis olid haakinud end tolmu ja tillukeste veepiiskade külge.

"Inimlikus mõttes oli nende arvukus uskumatult suur. Ühte ruutmeetrit läbis päevas enam kui 800 miljonit viirust ja 40 miljonit bakterit," sõnas ökoloog. Tüüpiliselt olid viirused kleepinud ennast bakteritest sagedamini kergemate ja bioloogilist päritolu osakeste külge. See viitab, et viirused saavad püsida õhus kauem ja sattuda seeläbi ka kaugemale oma lähtepunktist. Sõltuvalt haigustekitajast võiksiid viirused seeläbi levida isegi ühelt mandrilt teisele.

Inimestel pole erilist tulemuste pärast eriliselt muret tunda. Uus teadmine viiruste levikust üksinda nendesse nakatumist ei kasvata. "Seejuures tasub ka meeles pidada, et suurema osa viirustest ei nakata mitte inimesi ega isegi imetajaid, vaid väiksemaid olendeid, sh baktereid," lisas ökoloog. Seda ilmestab ka tõdemus, et suurem osa viirustest näisid olevat sattunud õhku just tänu merevee pritsmetele.

Aastal 2013. aastal ilmunud ülevaate kohaselt leidub maailmas siiski vähemalt 320 000 erinevat tüüpi viiruseid, mis suudavad nakatada vähemalt ühte imetajaliiki. Analüüsi põhjal pole võimalik paraku öelda, mis tüüpi haigustekitajatega tegu oli ja kui hästi oleks nad suutnud oma ohvreid nakatada.

Stratosfääri ja troposfääri piirilt jõuavad viirused tagasi maale eeskätt tänu vihmale ja Sahara tolmutormidega kaasnevale peenosakeste arvu kasvule. Kõige enam viirusi langeb analüüsi kohaselt maha kesksuvel. Kõige rohkem baktereid leidub vähemalt Vahemere piirkonnas õhus aga sügisel. Vihm ei eemaldada atmosfäärist viirusi just kõige tõhusamalt.

"On ka oluline rõhutada, et mitte sugugi kõik viirused ja bakterid ei tekita inimestel ja teisel loomadel haigusi, vaid need mängivad ülitähtsat rolli ka toitaineteringete ning elu käigus hoidmises laiemalt," lisas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas International Society for Microbial Ecology Journal.



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: