Suurem osa enimlevinud mullabakteritest on siiani kirjeldamata
Planeedil elab kümneid tuhandeid erinevaid bakteriliike. Üle terve maailma kogutud proove uurinud teadlaste sõnul võimutsevad neist planeedi muldades aga vaid vähesed. Peaaegu pooled seal elavatest mikroobidest jagunevad kahe protsendi eristatavate bakteriliikide vahel.
"Kui mõtleme maailma rikkuse peale, siis on koondunud sellest pool maailma ühe protsendi elanike kätte. Mikroobide maailmas on lugu sarnane. Vaatamata sealsele mitmekesisusele paigutuvad peaaegu pooled mullas elavatest bakteritest ainult 500 erinevasse liiki. Kokkuvõtlikult moodustavad need meie fülotüüpidel põhineva liigituse alusel kõigist bakteriliikidest vaid kaks protsenti," leidis uurimuse juhtivautor Manuel Delgado-Baquerizo, Colorado ülikooli pinnaseökoloog ERR Novaatorile antud intervjuus.
Kokku uuris Delgado-Baquerizo kolleegidega 237 paigast kogutud proove. Seejuures olid esindatud kuus mandrit ja suurem osa loodusvöötmetest. "Seda võis aimata, aga me pole andnud isegi suuremale osale meie tagaõue mullas elutsevatele enimlevinud bakteriliikidele nime. Saati neid siis veel korralikult kirjeldanud või püüdnud neid laboris kasvatada," nentis Delgado-Baquerizo.
Koostatud nimekiri annab seega juhiseid, millistele üle kogu maailma levinud mikroobide uurimisele võiksid teadlased esmajärjekorras keskenduda. Muu hulgas aitavad bakterid reguleerida mullas leiduva süsiniku hulka ja mõjutavad teistele elusorganismidele tarvilike toitainete ringet.
Pikemas perspektiivis võiks levinud liikide täpsem kirjeldamine anda parema aimduse, millist rolli need ökosüsteemis täidavad. "Sealt edasi saame hakata mõtlema, kuidas tõsta nende vahendusel põllumuldade viljakust ja parandada mullakvaliteeti," lisas mullaökoloog.
Töörühm kasutas erinevate bakterite arvukuse hindamiseks metagenoomikat. "Suur osa meid ümbritsevast elurikkusest on endiselt tume ehk me ei tea täpselt, millega tegu on. Umbes nagu on universumit täitva tumeainega," selgitas Delgado-Baquerizo. Viimasel ajal populaarsust kogunud lahendus võimaldab järjestada kogu mullas leiduda pärilikkusaine. Sellega jääb jälg maha isegi neist bakteritest, kellele pole suudetud luua varem laboris piisavalt häid kasvutingimusi.
Sarnaselt varem ilmunud töödele leidsid teadlased analüüsi põhjal, et kõige rohkem mõjutavad piirkonnas elavate bakterite liigilist mitmekesisust mulla pH tase, taimede produktiivsus ja mulla niiskussisaldus.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.