Arizona osariigi ülikoolis järeldoktorantuuris viibiv Tuul Sepp kirjeldab, et The Economisti suur huvi nende teadustöö vastu on neile endilegi üllatuseks:

“Economisti ajakirjanik Matt Kaplan võttis minu ja mu kolleegidega ise ühendust. Olen isegi veidi üllatunud, et see uurimus nende tähelepanu pälvis, sest tegemist on lühikese artikliga, mis on avaldatud küll tuntud ja lugupeetud, kuid mitte mu eriala mõjukaimate hulka kuuluvas ajakirjas. Võimalik aga, et artikli lühidus, lihtsus ja tulemuste kergesti mõistetavus muutsidki selle ajakirjaniku jaoks isuäratavaks materjaliks.”

USA teadlastel on arusaadavalt oluliselt keerulisem üleriiklikku meediasse jõuda kui Eestis. Sepa sõnul ei või ka öelda, et tema ameerika kolleegid teaduse populariseerimisel oluliselt aktiivsemad oleks. Sellegipoolest on The Economisti kajastus ka ookeani taga sündmus, mida sealne ülikool uhkusega kõigis meediakanalites jagab.

Välitööd Arizonas. Tuul Sepp rõngastab karmiinleevikest. Autor: Tuul Sepp/Zooloogid 2.0

Kuidas sünnib teadus, mis levib miljonite lugejateni?

“Tegelikult viis selle artiklini mu põhiuurimuse väike kõrvalprojekt. Püüdsin nimelt eelmisel talvel siinseid linnalinde, aed-karmiinleevikesi, et neid rõngastada ja hinnata nende ellujäämust linna- ja maaelupaikades. Mu eesmärgiks oli tõestada, et linnades jäävad linnud paremini ellu kui maal. Kuna linnud mul aga juba kinni püütud olid, mõtlesin, et enne nende lahtilaskmist võiks veel mingit lisainfot koguda. Mu Eesti töörühma liikmed eesotsas Peeter Hõraku ja Richard Meiterniga olid just välja töötanud ja avaldanud uue meetodi lindude seedimise efektiivsuse mõõtmiseks väljaheiteproovide rasvasisalduse kaudu. Tundus lihtne koguda lindudelt väljaheiteproove ning pildistada nende sulestikku värvuse analüüsimiseks.

Nimelt pole siiani suudetud leida päris ammendavat vastust küsimusele, miks osa linde on erksama värviga kui teised. Sulgedele punaseid ja kollaseid toone andvaid pigmentaineid saavad linnud toidust, ning minu idee oli testida, kas seedimise efektiivsus mängib värvuse kujunemisel rolli. Selguski, et erksama värvusega lindude seedimine on tõhusam, ehk nad saavad söödud toidust paremini vajalikke aineid kätte. Tegelikult on see uurimus hea näide sellest, kuidas teaduse tegemine on paljuski etteennustamatu ja paindlikkust vajav protsess – uued ja põnevad avastused ei pruugi tulla üldse sealt, kust teadlane neid esialgu ootab,” kirjeldab Sepp põnevaid sündmusi tagantjärele.

Loe varasemalt avaldatud Novaatori artiklit kõnelausest teadustööst.