Tallinnas võtavad mõõtu Euroopa parimad noored teadlased ({{commentsTotal}})

Euroopa noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas.
Euroopa noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas. Autor/allikas: ETAG

Igal sügisel kogunevad ühte Euroopa pealinna Euroopa Liidu primad õpilasteadlased ja võistlevad stendiettekanete ja esitlustega oma teadustöid. Esimest korda toimub see võistlus – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS) Tallinnas.

Ülemiste innovatsioonilinnaku SpaceX keskuses saab pühapäeval ja esmaspäeval tutvuda 38 riigi õpilaste, ühtekokku 89 uurimistöö ja projektiga inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika ning sotsiaalteaduste valdkondadest. 

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased kogu Euroopast ja kaugemaltki, et oma projekte rahvusvahelisele žüriile ja avalikkusele esitleda.

Konkurssi korraldatakse alates 1989. aastast, Eesti õpilased on sellel osalenud alates 2002. aastast. Eestis toimuv suurüritus on järjekorras 29., seda korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kokku saabub Eestisse ligi 300 osalejat.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk sõnas, et võimalust tuua konkurss Eestisse on oodatud ligi 15 aastat: „Väga kõrgetasemeline üritus pakub Eesti õpetajatele ja õpilastele unikaalset võimalust saada inspiratsiooni ja õppida teiste riikide noorte uurimistööde tegemise kogemusest.“

Eestit esindavad õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2017 parimad:

Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist tööga „Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas“.

Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist tööga „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel“.

Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist tööga „Galaktoseemia skriining Beutler meetodiga“.

Järgnev on 360-kraadine pilt vahetult enne konkursi avamist:

Konkursitöid hindab Euroopa Komisjoni kokku kutsutud 19-liikmeline rahvusvaheline teadlaste žürii. Välja antakse 9 rahalist preemiat (3x3500, 3x5000 ja 3x7500 eurot) ja hulgaliselt teadusasutuste välja pandud eripreemiaid – stipendiume ja visiite teadusasutustesse. Eestipoolsed eripreemiad annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

EUCYSil on esindatud Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa ja Ühendkuningriik.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: