Paljude haiguste puhul on soodumus haigusele tingitud juba inimese geenidest. Keeruliste haiguste nagu südamehaiguste või diabeedi puhul mõjutavad haiguse riski lausa kümned tuhanded inimese DNA-s leiduvad geenivariandid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii Eestis kui ka mujal maailmas on välja töötatud mudeleid, mille abil konkreetse inimese haigusriski välja arvutada saab. Tartu teadlaste uurimistööst selgus, et kui inimese päritolu mudelitest välja jätta, võivad saadud tulemused olla tegelikkusele vastupidised.

"Kas selle inimese esivanemad on siis juba aastasadu või -tuhandeid olnud tavalised eurooplased või on mõni vanem pärit kuskilt Aafrikast, Aasiast. Kui päritolu mitte arvesse võtta, siis võib seda riski täiesti valesti hinnata - neile inimestele, kellel tegelikult on kõrge risk, me ütleme, et on madal risk, ja vastupidi," selgitas Tartu ülikooli doktorant, teadusartikli autor Sulev Reisberg.

Nii võib näiteks geenitestis saadud riskiskoor, mis tüüpilise eestlase jaoks tähistab suurt tõenäosust haiguse avaldumiseks, Ida-Aasia juurtega inimese jaoks hoopis vastupidisele viidata.

"Hetkel on teadus eelkõige keskendunud just nende mudelite väljatöötamisele, et näidata, et on kõrge riskiga seltskond ja madala riskiga seltskond, aga kui me siit liigume edasi väga konkreetse ühe patsiendi või ühe indiviidini, siis tegelikult seda absoluutset lävendit öelda, kui palju on palju või vähe, ei ole näidatud," ütles Reisberg.

See võib tulevikus tähendada seda, et inimesed, kelle juured on nii segunenud, et geneetilist päritolu on raske kindlaks teha, haiguste riskiskoore välja arvutada ei saagi.

"Kui päritolu on väga keeruline, siis me tegelikult ei oska ka seda nii-öelda riskiskoori vastavalt kohandada ja õigem on see, et me jätame ütlemata, kui et me ütleme valesti," tõdes Reisberg.

Täna ei ole teadlased veel välja mõelnud, kuidas täpselt geneetilist päritolu riskiskooride arvutamisse kaasata. Teadustööd selle väljaselgitamiseks on aga juba alustatud.