Tartumaal Laukasoos uurivad Tartu ülikooli teadlased inimtekkelist negatiivset mõju soodele ehk seda, kuidas turbatootmisala kuivenduskraavid mõjutavad kõrvalasuvat sood, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Et inimtekkelist negatiivset mõju Eesti soodes oleks vähem, ongi soode taastamise eesmärk erinevatel kaitsealadel peamiselt Ida-Virumaal taastada soode kuivenduseelne olukord. Peamised tööd on kraavide kinniajamine ning paisudega sulgemine.

"Kuna see on üsna kallis töö ja looduskaitselisel, mitte majanduslikul eesmärgil, siis on väga selgelt vaja põhjendada ja näidata, et see töötab, kas sellel on tulemust või ei ole. Sellise asja jaoks on päris hea drooniseire. Me saame näidata ka seda, et kui me veerežiimi taastame, siis kuidas see mõjub soole, kas ta paraneb, kui kiiresti see juhtub ja mis temaga saab," rääkis TÜ geoloogia osakonna teadur Marko Kohv.

Seega hindavad teadlased soode taastamise edukust drooni abil tehtava seirega. Droon saab minna sinna, kuhu inimene sageli ei pääse ja kuhu mehitatud sõidukite lennutamine on liiga kallis.

"Droon on hea asi, see katab küllaltki suure ala ära ja samal ajal lendab see piisavalt madalalt, et me näeme samu asju äratuntavalt, mida me näeme maa peal. Me nendest piltidest saame genereerida kogu selle ala, mille nendega katsime. Kõik puud, kaasa arvatud meie ja teie oleme seal mudeli sees ja see annab meile võimaluse jäädvustada see hetk, mis täna on. Taimestiku mõttes, näiteks puude kõrguse mõttes, puude tiheduse mõttes jääb meil see hetk alles. Kui siin nüüd midagi muutub, näiteks see turbaväli pannakse kinni, kraavid pannakse kinni, siis me saame vaadata, kuidas see mõjub tänase hetkega võrreldes," selgitas Kohv.

Ehkki märgalad taastuvad visalt ja nende veerežiim muutub loodusliku võrdlusala sarnaseks alles kümnekonna aasta jooksul, on Eesti soode taastamine kaalukas ka rahvusvaheliselt.

"Väga vähe on alles jäänud suuri laukarabasid. Eesti ongi üks selline riik, üks väheseid, kes meil on. Naaber Läti ka ja võib-olla Rootsi," ütles Kohv.

Soid taastavad koostöös Eestimaa Looduse Fond, Tartu ülikool ja MTÜ Arheovisioon, vahendas "Aktuaalne kaamera".