Katerina Johnson ja ta kolleegid tegid kindlaks, et isaslindude pesitsuspaiga eelistuse juures oli oluline, et naabrid oleksid samasuguste isiksusomadustega nagu nad ise. Emastele ei paistnud see asjaolu aga tähtis olevat. Johnson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, aga põhjus võib olla selles, et pesitsusajal tuleb isaslindude vahel sageli ette agressiivset laadi suhtlust.

Isased võitlevad omavahel nii territooriumi kui ka emaste üle. Ujedamad isalinnud püüavad vältida pesa rajamist agressiivsemate isaslindude pesa lähistele. Julgemad isased hoiavad kokku aga võibolla seepärast, et omasugustega koos saab võibolla tõhusamalt astuda vastu võimalikele sissetungijatele.

Johnson ja kolleegid väidavad, et isaslindude pesitsuspaiga valikul kaalub naabrite iseloom enamasti üles kohalikud keskkonnaolud, mis võiksid ju ka pesitsusedukust mõjutada. Arvata võib, et mingil moel peab selline valikupõhimõte edendama lindude geenide edasikandumist järgmisesse põlvkonda.