Paljud usuvad seda viimast põhjendust ja peavad Buffettit kõigi aegade parimaks investoriks. Seetõttu kuulavad nad, mida 86-aastasel mehel öelda on. See on omakorda põhjus, miks paigutatakse sama meest lisaks rikastele veel ka maailma mõjukamate inimeste edetabeli esimese paarikümne sekka.

Buffett juhib investeerimisfirmat Berkshire Hathaway, mis on omakorda üle 60 olulise mõjuga ettevõtte omanik. Lisaks oma rahale usaldatakse talle kasvatada teiste varasid. See omakorda kohustab teda investoritele regulaarselt aru andma. Eelmisel laupäeval toimuski taoline iga-aastane kohtumine investoritega.

Küsimusele, mis võiks ohustada Berkshire'i investorite huve, pidas Warren Buffett kõige suuremaks ohuks küberruumis toimuvat. Tema arvates ei piirdu oht ainult nende ettevõtte investoritega, vaid sama risk ähvardab kogu inimkonda. Ta peab seda teostatavuse ja asetleidmise tõttu ohuna suuremaks tuumapommidest ning keemilistest- ja bioloogilistest relvadest.

Mida peaks investor sellise teadmisega peale hakkama? Erilisi valikuid ju ei ole. Mõistlik oleks paigutada raha küberriskide maandamise teenustesse. Berkshire Hathawayl on oma spetsialiseerunud kindlustustooteid pakkuv ettevõte, mis asuski paari aasta eest uusaegse vajaduse rahuldamiseks pakkuma vastavat riskikindlustust.

Sarnaseid tooteid on hakanud pakkuma teisedki kindlustusfirmad. Protsessi ilmestab kindlustaja AIG, mis asus aastaid tagasi toonastele riskidele kohaselt pakkuma teatud riikides, sh Ida-Euroopas andmete pantvangi võtmiste ja väljapressimiste riski kindlustust. Täna pakub sama ettevõte kindlustust seoses online-kiusamise või andmete pantvangistamise ning väljapressimisega.
´
Pantvangistamise ja väljapressimiste kindlustuse omapärana võib kindlustatu olla sellest mitteteadlik. Informeeritus võib lohakuse kaudu kuritegevusele kaasa aidata. Kindlustuse võtja on tööandja, kes kaitseb oma huve.

Kuid tulgem sõnumi sisu juurde tagasi. Warren Buffett ei ole levitamas investeerijate käitumist provotseerivaid odavaid sõnumeid. Ta peab küll ettevõtte juhina kasumit teenima, aga vähemalt oma rahad on ta 99 protsendi osas lubanud annetada heategevusele. Umbes 78 miljardist on umbes 28 miljardit juba välja jagatud, suuresti koostöös maailma rikkaima Bill Gatesiga. Buffetti ei huvita seega isiklik rikastumine, vaid mure üldise heaolu pärast. Hoiatus küberkuritegevusest tasub panna just sellesse konteksti.

Kas see ähvardab ka sind? Arvuta ise. 2015. aastal hindas kindlustusfirma Lloyds küberkuritegevuse kahjude suuruseks 400 miljardit dollarit. Eelmise aasta kuludeks hinnatakse 500 miljardit. 2019. aastaks hindab analüüsifirma Juniper kahjude määraks juba 2,1 triljonit dollarit. Avalikkus kuuleb suurte ettevõtete juhtumitest. Samas kannatab statistika järgi iga viies väikese ja keskmise suurusega ettevõte sama häda, aga vaikides.

Veelgi vaiksemad on kodanikud. Kuna otsest kahju kannatab osa kodanikest, siis ülejäänutele jääb mulje, et nemad on pääsenud. Nüüd siis see arvutamise koht – maailmas on umbes 7 miljardit inimest ja kui küberkuritegevuse kahju ulatub triljonitesse, siis seda makstakse kaudselt üheskoos. Esmalt turvalisusele tehtavate investeeringutena ja siis tekkinud kahjudena. Kaitseinvesteerinud kasvavad umbes kümme protsenti aastas, kahjud kasvavad neli korda. Seega pole alust pessimistidele hoiatuste pärast ette heita.

Seejuures lisandunud on väga halb nähtus. Majanduslikule motiivi kõrvale on tõusnud jõuliselt poliitiline motivatsioon. Värskete näidetena USA ja Prantsusmaa presidendivalimistega seotud häkkimised ja nende tegijad. Seetõttu kombineerub kuritegevuslik geniaalsus poliitilise robustsusega, st kuritegevus muutub õiguskaitse suhtes immuunsemaks. Mida teeks sellises olukorras üks mõistlik 11-aastane?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.