Kahe noormehe, Jerry Youngi ja David Filo poolt 1994. aastal asutatud ettevõte äriideeks oli teenindada interneti imede maailma sisenejaid. Yahoo pakkus portaali maailmas toimuvale, suunas linkidega erinevate teenuste juurde, oli samas ise otsingumootoriks, e-kirja teenuse tarnijaks jne. Kümme aastat hiljem käsitleti Yahood ühena kolmest suurest interneti hiiust, kuhu kuulusid lisaks veel Microsoft ja Google.

Kusagil 2007. aasta paiku hakkasid levima kuuldused konkurentide soovist kaotada otsingumootorite turult üks tegija ära. Meetodiks oli Yahoo ülesostmine. Toona räägiti 80 miljardi dollari suurusest tehingust. Yahoo aktsiapaki väärtuseks hinnati samal hetkel 58 miljardit dollarit. Seega nähti firmas kasvupotentsiaali. Kuulujutt ostust tõstis aktsiahinda veel nelja dollari võrra. See omakorda kasvatas usku kauba väärtusesse. Vahepeal räägiti isegi 100 miljardi dollari suurusest kaubast.

Eelnevat on oluline teada ajaloolise tähisena, sest Yahoo ära ostmine sai lõpuks sellel nädalal teoks. Kümne aasta jooksul juhtus nii mõndagi. Õpetliku loona on lõplik ostuhind 4,83 miljardit dollarit. Veel mõni kuu varem jõuti läbirääkimistel hinnani, mis ületas viit miljardit dollarit. Viimasel hetkel avastati aga mõttelise õuna seest ussiaugud. Selle hind langes veel 350 miljoni võrra.

Ussiaugu metafoor on kohane, sest Yahoo süsteemist avastati võõraste külaliste jäetud salakäigud mille kaudu oli varastatud miljardi teenusekasutaja andmed. Tegemist on ajaloo suurima andmevarguse juhtumiga. Kurva ajaloo suuruselt teine, 500 miljonit kasutajat haaranud andmevargus leidis aset mõni aasta varem firmas nimega Yahoo. Seega on firmal infotehnoloogia ajaloos eriline koht ehk esimene ja teine koht varastatud andmete ohvrite reas.

Kõike arvestades peaks jõudma veendumusele, et ettevõtte asjade korraldamises on tehtud olulisi vigu. Võibolla tehti äsja viimane selline, kui allahinnatud kaupade riiulis ettevõtet viimased viis aastat juhtinud Marissa Meyerile ulatati nn kuldne langevari ehk 23 miljoni dollari suurune lahkumishüvitis.

Samal nädalal, kui kuulutati välja Yahoo müük Verizonile, kuulutas USA justiitsministeerium välja Yahoo eelmise, 2014. aastal aset leidnud poole miljardi kasutaja andmevarguse juurdluse tulemused. Süüdi on Venemaa julgeolekuteenistuse töötajad ja nendega koostööd teinud häkkerid. Häkkerite kõrval Venemaa kui riigi süüdistamine on muutumas USA infoturbega seotud juhtumite puhul regulaarseks nähtuseks.

See omakorda lisab kaalu väidetele kolmandast maailmasõjast, mida ei pea enam ootama, kuna see käib juba küberruumis. Paralleelselt toimub suurriikides viimaste aastakümnete suurim relvastumine ja agressiivsete sõnumite keeles suhtlemine. Toimuva sõjategevuse intriigiks on USA presidendi käitumine, mille sünnis kahtlustatakse samuti Venemaa õõnestustegevust. Kes tavakodanikest ei saa ilma paugutamata sõjast aru, vaadaku, millised lahingud toimuvad igapäevases inforuumis viha ja valet levitavate trolliarmeede juhtimisel.

Värske süüdistus toob nimeliselt ära kaks Venemaa julgeolekuteenistuse töötajat, kes omakorda värbasid tavapärasema kuritegevusega leiba teenivaid häkkereid neile riigi poolt antud lahingülesannete täitmiseks. Häkkeritel lubati andmevargustega teenitud infovaraga jätkata igapäevast tegevust ehk rikastuda. Luurajaid huvitasid suuremad ja poliitilisemad sihtmärgid sensitiivse ja kompromiteeriva info näol. Seltsimeestele esitatud süüdistus koosneb 47 iseseisvast kuriteost alates identiteedivargusest ja lõpetades spionaažiga.

Ohvrite hulgaga arvestades võib arvata, et suur osa leitud infost on triviaalne ja väheväärtuslik. Samas peaks poole miljardi kasutaja seast leidma igasuguseid huvitavaid isikuid. Presidendivalimiste aegu süüdistati ainult Hillary Clintonit riigi asjade ajamises personaalse serveri kaudu. Nüüd on hakanud ilmnema, et riigi asju on ajanud isikliku meilikonto kaudu teisigi poliitikuid. Sealhulgas ka asepresidendiks saanud Mike Pence, kelle AOL-i meilikonto sattus samuti häkkerite kätte.

Yahoo andmevarguse tagajärgedena mainitakse sissemurdmist nii USA kui ka Venemaa ajakirjanike, USA riigiametnike, pankurite jt kirjavahetusse. Seega, kui kunagise interneti hiiglase Yahoo lugu ongi lõppemas, siis selle tekitatud järellainetus varaste kätte sattunud andmete näol võib raputada inimesi ja organisatsioone mõnedel hinnangutel veel kümmekond aastat. Yahoo oli tõesti suur tegija.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.