Riina Klais kirjeldab oma eksperimenti ning ahaskoodikute rolli mereökosüsteemis blogis Zooloogid 2.0:

Käisin sel nädalal Pärnu lahel, kaasas riiklikul mereseirereisil, et endale paar purgitäit ahaskoodikuid püüda ja elusast peast Tartusse tuua. Nimelt olen katsetamas, kui suureks need loomad küllusliku toidu korral erinevatel veetemperatuuridel (7, 14 ja 21 kraadi) kasvavad.

Need väikesed loomad on meie Liivi lahe räime põhitoidus ja üldse üks olulisemaid teid, kuidas esmastootjate toodang toiduahela kõrgemate lülideni jõuab, sest peale räime leiab ahaskoodikut ka teiste planktontoiduliste kalade, kalavastsete ning ka mitmete selgrootute põhimenüüst.

Ahaskoodik on kõigusoojane ja kõigusoojaste organismide puhul on seaduspärane see, et välistemperatuuri tõustes muutuvad loomad väiksemaks – st väiksematena sirguvad need põlvkonnad, kes kasvavad soojemas vees, mitte juba varem täiskasvanud loomad.

Noppisin kaasatoodud elusproovidest neid loomakesi kahe päeva jooksul umbes 300 tükki välja ja loodan, et paari nädala pärast hakkab neist sirguma juba munakotte kandvaid emaseid, kellelt saab kätte uue põlvkonna, keda kasvatan oma valitud temperatuuridel ja siis lõpus ära mõõdan.

Ehkki ahaskoodikuid ja teisi aerjalgseid on rannikumeres seiratud juba üle poole sajandi ja nende kandev roll siinses ökosüsteemis on hästi teada, ei ole Liivi lahe populatsiooniga minu teada seni veel taolisi laborikatseid tehtud. Küll on aga loodusest mõõdetud proovides näha, et suveks kaotavad nad pea poole oma kevadisest kehasuurusest. On see ainult temperatuuri mõju või on suvel ka süüa vähem – seda peakski selgitama hobikorras ettevõetud laborikatsed.