Sipelgad on infotöötluse meistrid
Sipelgad on töökuse võrdkujuks, kuid putukate edu tagab eelkõige võime tõhusalt infot kasutada, näitas ajakirjas National Academy of Sciences ilmunud uurimus.
Saksamaa Potsdami kliimamõju uuringute instituudi ja Hiina Pekingi ülikooli teadlased lähtusid selles, et sipelgad on ühiselulised putukad ning üritavad alati teha midagi oma pesa heaks. Toitu leidnud sipelgas proovib alati osa saagist sinna viia.
Teadlased kogusid kokku selle putukarühma kohta teadaolevad bioloogilised faktid ja koostasid selle põhjal arvutimudeli. Simulatsioon näitas, et üksikud sipelgad ei pruugi alati kõige nutikamalt käituda, kuid koos tegutsedes muutuvad nad ülimalt tõhusaks.
Üksikud töösipelgad tiirutavad pesa läheduses üsna suvaliselt ringi. Väsides lähevad nad pessa puhkama. Kui mõni tööline leiab pesa lähedalt toitu, võtab ta osa sellest kaasa ning siirdub pessa jättes maha lõhnaainetega märgistatud raja. Teised töölised orienteeruvad nende feromoonide järgi ja toovad samuti toitu pessa.
Alguses on lõhnajäljed nõrgad ja sipelgad seetõttu pisut segaduses. Mida rohkem töölisi toidu järel käib, seda selgemalt hakkab eristuma kõige kiirem tee. Kuna feromoonid lenduvad kiiresti, on lõhnamärgised seda tugevamad, mida lühem on rada toiduni. Üha rohkem sipelgaid kasutab lühemat teed ning jätab sinna omakorda enda feromoonijälgi. Nii kulutavad töösipelgad koos tegutsedes vähem aega ja energiat kui ise toitu otsides.
Lisaks paljastas mudel, et kõige tõhusamad töölised on vanemad ja kogenumad sipelgad. Nad tunnevad hästi pesa ümbrust ja leiavad toitu kiiremini kui noored töösipelgad, kes alles õpivad ametit.
Sipelgate käitumise tundmaõppimine võib aidata teedeinseneridel kujundada hästi toimivaid tee- ja transpordivõrgustikke.
Toimetaja: Piret Pappel