Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse
Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse Autor/allikas: Robert L. Walker/Nature
Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

Ameerika asutamist selgitavad kaks kardinaalselt erinevat hüpoteesi. Üks neist väidab, et Ameerikasse jõudsid esimesed inimesed Euroopast. Need olid suurulukikütid, kes suutsid kuidagi Atlandi ookeani ületada. Võimalik, et nad seilasid loomanahkadest valmistatud veesõidukitega.

Teise hüpoteesi kohaselt tulid esimesed ameeriklased Siberist, kasutades viimasel jääajal Beringi väina asemel olnud maismaasilda.

Sel nädalal ajakirjas Nature ilmunud uurimus rohkem kui 12 000 aasta eest surnud väikese poisi geenidest näitab, et tänapäeva Ameerika põlisrahvaste esivanemate juured on Siberis.

Töö ühe autori, Eesti Biokeskuse teadusdirektor Mait Metspalu sõnul on vähemalt geeniandmete põhjal järeldusi tehes pilt varasemast oluliselt selgem. Biokeskuse ja Tartu Ülikooli evolutsioonibioloogid osalesid maailma ühe tunnustatuma iidse DNA eksperdi Eske Willerslev´ töörühmas.

Väikelapse haud

Lugu algab 1968. aastal, mil USAs Montana osariigis leitakse ühest rantšost ehitustööde käigus kiviaegne matmispaik. Sellesse oli rituaalsel moel maetud väike poiss, kellele oli hauda kaasa pandud rohkem kui sada erinevat kivist ja luust tööriista. Mõnede loomasarvedest valmistatud tööriistade puhul leidis dateering, et need olid valmistatud 150 aastat enne poisi sündimist. Seega pidid need olema põlvest põlve edasiantud perereliikviad, mis mingil põhjusel poisile hauda kaasa pandi.

Arheoloogid liigitasid haua ja leiud Clovise kultuuri hulka, see on vanim Ameerika põlisrahvaste arheoloogiline kultuur, mida iseloomustavad iseloomulikul moel valmistatud kivi- ja luutööriistad. Selle kultuuri esindajad elasid mitmel pool Põhja-Ameerika lääneosas 12 000 – 13 000 aastat tagasi.

Perekond, kelle maavaldustest kiviaegse poisi haud leiti, kannab nime Anzick. Nii sai kiviajal surnud laps endale hüüdnimeks Anzicki poiss.

Aastaid hiljem pühendus perekond Anzicki tütar Anna teadusele, tema valdkonnaks on geeni- ja vähiuuringud.

2009. aastal avaldas Eske Willerslev töörühm uurimuse, milles igikeltsas säilinud juuksetutist leitud pärilikkusaine analüüsi abil näidati, et Gröönimaa esmaasukad olid geneetiliselt sarnasemad Siberi põlisrahvastele, seega on nad tõenäolisemalt rännanud Gröönimaale üle Ameerika mandri Siberist.

Selle töö järel võttis Anna Anzick Eske Willerslev´ga ühendust. Poisi luudest eraldati pärilikkusaine ning töö võis alata.

“Selle poisi ja paljude tänapäeva Ameerika põlisrahvaste geeniandmete võrdlemisel ilmneb, et suurem on sarnasus Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavate indiaanlastega, aga ka Kanada põhjaaladel elavate rahvastega” ütles Metspalu.

Seega olid poisi vanemad paljude praeguste Lõuna- ja Kesk-Ameerika põlisrahvaste, näiteks maiade ja karitianade kauged esivanemad.

Anzicki poisi geenijärjestused on lisatõestus, et esimesed Ameerika põlisrahvaste esivanemad rändasid uude maailmajakku Siberist.

Möödunud aasta lõpul näitas Willerslev' töörühm, et Siberis 24 000 aasta eest elanud poisi geeniandmete põhjal võib öelda, et Euroopast või Aasia lääneosast pärit rahvad olid jääajal rännanud seniarvatust kaugemale Siberisse. Seal segunesid nad hiljem Aasia rahvastega ning nende ühised järglased võtsid 15 000 aasta eest ette teekonna Ameerikasse.

Toimetaja: Villu Päärt

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: