Kuidas säilis elu jäätunud Maal?
Sadu miljoneid aastaid tagasi peatas elu Maal kogu maakera kattev jääkiht. Elu võis säilida tänu kitsas Punase mere sarnases veekogus ellujäänud fotosünteesivatele vetikatele, näitas värske uuring.
Lumepalli-perioodi hüpoteesi kohaselt jäätus enam kui 550 miljonit aastat tagasi kogu maapind osaliselt või täielikult. Sellistes tingimustes oli väga vähe võimalikke kohti, kus leiduks nii valgust kui vedelas olekus vett, ilma milleta ei suudaks fotosünteesivõimelised vetikad ellu jääda.
Washingtoni ülikooli teadlase Adam Campbelli sõnul võis Punasele merele sarnanev kitsas veekogu aga osutada üha laienevale liustikujääle piisavat vastupanu ning osa jääst aurustus enne veekogu täielikku jäätumist ilmastikutingimuste mõjul. Tänu sellele säilis veekogus osaliselt avavesi, milles vetikad võisid ellu jääda.
Esialgsed uurimistulemused näitasid, et sedalaadi kanalid võisid lumepalli-perioodil olla suhteliselt jäävabad. Campbell kasutas ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuringus analüütilist mudelit, mis kohaldas füüsika üldpõhimõtteid sel ajal tõenäoliselt esinenud atmosfääritingimuste kogumile.
Paljude teadlaste arvates muutus Maa ajavahemikul 550-800 miljonit aastat tagasi kahel või kolmel korral hiiglaslikuks lumepalliks, püsides sellisena kõigil juhtudel umbes 10 miljonit aastat. Need perioodid esinesid enne umbes 530 miljonit aastat tagasi toimunud kambriumi plahvatust, mille käigus elutegevus Maal plahvatuslikult laienes, mitmekesistus ning keerulisemaks muutus.
Algelist fotosünteesivõimelist planktonit leidub aga nii lumepalli-perioodile eelnevast kui järgnevast ajast pärit kivististes. See pani teadlased arutlema, kuidas on see võimalik, kui kõik ookeanid olid täies ulatuses jäätunud. Campbelli sõnul eeldatakse, et vetikad elasid need perioodid üle, sest vastasel juhul oleks nad pidanud iga kord uuesti tekkima, mis oleks kogu evolutsioonibioloogia seisukohalt täiesti erinev probleem.
Campbell kasutas oma analüüsis näitena Punast merd, sest see on tekkinud lumepalli-perioodil toimunud mandrilaamade lahknemise tulemusel ning asub Egiptuse ja Araabia poolsaare vahelises põuases piirkonnas.
Lumepalli-perioodil ei oleks saanud sellises meres avatud vett ilma vee juurdevooluta kaua eksisteerida, kuid vetikate ellujäämiseks pidi seda leiduma 10 miljoni aasta jooksul. Kõrbepiirkonnas on selleks vajalik merevee juurdevool.
Toimetaja: Jaak-Kristian Sutt