Kust sai mutt endale kuuenda sõrme?
Maismaaloomade esijäsemetel on tavapäraselt viis varvast. Ligi 400 miljoni aasta eest elanud esimestel maismaaselgroogsetel võis esimestel käppadel varbaid olla kuni kaheksa. Sellised liigid on aegade jooksul välja surnud. Tänapäeval on viiest suurem arv varbaid erandlik nähtus.
Inimestel esineva liigsõrmsuse ehk polüdaktüülia põhjuseks on geneetiline defekt. Nii esineb liigseid sõrmi ja varbaid üsna tihti vastsündinutel, kuid enamasti eemaldatakse need imikueas. Väga sageli on lisavarbaid kassidel, maailmarekordiomanikust kõutsi jalgadel oli kokku koguni 28 varvast.
Topeltpöidlad esinevad vähestel liikidel. Üheks selliseks on hiidpanda, kes saab lisajätke abil paremini bambusevarsi haarata. Kuues sõrm esineb ka muttidel, kelle esijäsemed on muutunud labidalaadseteks kaevamisriistadeks.
Zürichi uurija Marcelo Sánchez võrdles muti ja karihiire loote jäsemete arengut. Need kaks liiki on lähedased sugulased, kuid mutil on lisapöial, mida karihiirtel ei esine. Selgus, et sõrmede arengut määravad geenid muutuvad mutiloote teises pöidlas aktiivseks väga hilja alles 18. arengunädalal, kui teised sõrmed on juba arenema hakanud. Lisaks tekib lisapöial kentsakasse kohta - randmepiirkonda. Sánchezi sõnul ongi tegemist randmeluuga, mis hakkab pikemaks kasvama ning moodustab pöidlataolise jätke.
Lisapöidla arengut võib mõjutada ka testosteroon, millel on mõju luukoe kasvule. Paljudel emaste muttide kehas on lisaks munasarjadele ka testosterooni tootvat kudet, mis sarnaneb munandite sisemusele. Ka inimestel esinevat polüdaktüüliat seostatakse mõnikord rasedusaegse kõrge testosteroonitasemega.
Uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters.
Toimetaja: Piret Pappel