Seks lumel ehk tõelised talveputukad
Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.
Vähemalt paarisaja putukaliigi aktiivne valmikuelu ongi ajastatud talve. See tähendab, et munad ja vastsed on suvel ja valmikud tulevad välja, kas hilissügisel, talve alguses või sootuks keset talve.
Neist putukatest saab teha pika nimekirja. On palju seenesääski, on talvesääski. Ikoonloomad on muidugi talikoonlased ja lumekärbsed.
Talikoonlane näeb välja nagu koonlane ikka, aga tal ei ole tiibu ja ta ei suuda lennata.
Talikoonlaste puhul on aga huvitav paaritumine. Tavaliselt oleme harjunud, et emane kui suurem on alla ja isane ronib talle peale. Nii kõnnivad nad tandemina, kes paar tundi, kes vähem. Talikoonlasel käib kõik aga hoopis vastupidi.
Emane putukas on see, kes ronib isasele selga. Ja emane ei hoia end seal ise kinni, vaid isane võtab ta oma tiivajäänuste haardesse nii, et emane ei pääse haardest mitte kuhugi. Paaritumine kestab 48 tundi ehk kaks ööpäeva järjest.
Kuidas sellised putukad külma taluvad?
Need päris talveputukad kasutavad väga omapärast meetodit: ülijahtumist ehk nad teevad oma kehavedelikud võimalikult puhtaks osakestest, mille ümber võiksid tekkida jääkristallid.
See on umbes selline katse, mida võiksime ise teha oma külmkambris. Kui destilleeritud vesi on väga puhas, siis pudelis sügavkülma anduna see ei jäätu. Sama mehhanism kehtib ka nende putukate puhul.
Mida see annab? Annab seda, et tõelised talveputukad on võimelised väga kiiresti liikuma ja tegutsema.
Siiski kehavedelikke ei õnnestu putukatel nii hästi puhastada kui destillatsiooniaparaatidel vett. Seetõttu on talveputukatel teatud piirid, milleni nad üldse saavad väljas käia. See piir on kuni kuus külmakraadi. Alla selle peavad nad pugema lume alla sooja.
Pikad jalad lumel
Teine talveputukate ikoonliik talikoonlastele lisaks on lumekärbes, kes pealtnäha on nagu ämblik, ta on karvane, tiibadeta ja pikkade jalgadega.
Nende paaritumine toimub kiiremini ja klassikaliste putukate moel – emane all, isane ronib talle peale. Lähevad nagu tandem jalgratas mööda lund, mis on väga põnev vaatepilt.
Nii talikoonlased kui lumekärbsed on ilma lennutiibadeta, kuigi tiivarudimendid on neil olemas.
Teadlased leiavad talveputukate hulgast tõelisi biokeemilisi fenomene. Kui see kanda üle näiteks inimeste maailma, siis igaüks meist võib katse: panna käed jäävette ja proovida siis arvutiklaviatuuril tippida või klaverit mängida – hästi see ei õnnestu. Aga talveputukad saaksid sellega edukalt hakkama.
Ikkagi jääb aga küsimus: miks talvel seksida?
„Looduses on asjad nii, et kui on mingi võimalus midagi teha, siis evolutsioon seda ka proovib,“ nendib Tartes. Ehk kõigele ei saa panna otstarbelist või eesmärgipärast silti külge. Või me vähemalt ei suuda seda üles leida.
Aga teine selge põhjus on see, et enamik linde, kes putukaid söövad, on pagenud minema ja oht saada lumel ära söödud on tunduvalt väiksem kui suvel tegutsedes. Õhk on puhas.
Kuidas talveputukate seks päriselus välja näeb, saab vaadata juba „Osoonist“ esmaspäeval kell 20.00, ikka ETV-s.
Toimetaja: Marju Himma