Kukeseen on tõenäoliselt Eesti kõige tuntum söögiseen ja kui aasta algul külmalainet poleks olnud, siis võiks mõningaid eksemplare praegugi metsast leida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mükoloogidel oli kukeseene aasta seeneks nimetamisel omad kaalutlused.

"Mükoloogidele tundus huvitav tõmmata seentele ja mükoloogiale laiemat tähelepanu ja otsustasime, et hakkame aasta seeni valima nii, nagu paljude liikide puhul tehakse. Loomulikult käis tihe arutelu, keda valida. Oli palju ettepanekuid ja lõpuks otsustati valida selline liik, mis on rahvale tuntud, kuna see oleks kõige otstarbekam," selgitas mükoloogiaühingu esimees Külli Kalamees.

Kukeseene perekonnast on Eesti metsades esindatud kolm liiki. Harilikku kukeseent tunnevad kõik seenehuvilised, aga kahvatut kukeseent kohtab harvemini. Hoopis haruldane ja seetõttu looduskaitse all on lilla kukeseen.

"Nimi lilla kukeseen tuleb sellest, et kübara all on lillakas-roosaks toon selgelt näha ja kui seda seent katsuda, siis katsumiskohad tõmbuvad tumedaks. Kui teil tõesti see õnn satub õuele tulema ja te seda seent metsas kohtate, siis palun küll fotojahti, aga mitte noaga kallale," rääkis Eesti loodusmuuseumi botaanika ja mükoloogia osakonna juhataja Loore Ehrlich.

Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi professor Raivo Vokk ütles, et eestlaste toidulaual on kukeseenel kindel koht. Kukeseened sisaldavad palju D-vitamiini ja seente võis või õlis praadimisega muudame selle organismile hõlpsalt omandatavaks. Ka kaaliumi kogused kukeseenes on muljetavaldavad.

"Sellel on omapärane maitse ja kukeseent saab väga erinevatel viisidel valmistada - saab värskelt pannile panna, seda saab marineerida, /.../ seda saab kindlasti külmutada, kuivatada. Jahvatatud kukeseenepulber kastmesse annab tõesti väga hea maitse," selgitas Vokk.

Eesti metsades võib kohata ka kukeseente tuntud sugulasi - kollakat kukeseent, lehter-kukeseent ja musta torbikseent, mis on samuti head söögiseened.