Hea äratundmine paistab muutuvat aga keerulisemaks ja on ühendatud seostega, mis tirivad ettenägemise võimete puudulikkuse pimedusest päevavalgele igasuguseid üllatusi. Seoste nägemine nõuab harjutamist. Ühe hea harjutusena sobib veebiajakirjas Slate Ian Adamsi ja Anne Hobsoni analüüs autonoomsete autode mõjust organidoonoritele.

Esmapilgul on raske leida mõttelõngu, mis ühendaksid omavahel näiteks neerupuudulikkusega patsiendid ja käimasoleva uue põlvkonna sõidukite muutmise selliseks, mis muudab kõik inimesed, sh senised autot juhtinud isikud kaassõitjateks.

Esmalt elundite doonorluse vajadusest. Esimene edukas neeru siirdamine leidis aset 60 aasta eest. Alanud aasta lõpus möödub 50 aastat esimesest edukast südame siirdamisest. Koos nimetatutega osatakse siirdada mitmeid eluks vajalikke organeid nagu maks, kopsud, kõhu- ja harknääre, millele lisaks võib ühelt isikult teisele siirdada kudesid nagu nahk, luud ning kõõlused, silma võrkkest ja isegi kogu nägu.

USA umbes 300 miljonist elanikust sureb elundite siirdamise ootejärjekorras igal aastal 6500 patsienti. Puuduliku talitlusega elundite tõttu eluohtlikus seisundis isikutena on siirdamise ootejärjekorras umbes 120 000 ameeriklast. Osaliselt tänu sõjajärgse suure põlvkonna vananemisele ja eluea pikenemisele on pelgalt selle sajandi jooksul elundi siirdamise ootajate järjekord pikenenud kaks korda. Olukord halveneb. Näiteks neeru- ning maksahaiguste tagajärjel sureb rohkem inimesi kui eesnäärme- ja rinnavähi tõttu. Osa neist kurbadest juhtumitest oleks välditavad elundisiirdamise abil.

Kurbade juhtumitega jätkates, USA-s saab liiklusõnnetustes igal aastal surma umbes 35 000 inimest. Liiklusõnnetuste analüüsi põhjal hinnatakse inimliku vea osakaaluks umbes 94 protsenti. Iga viies elundisiirdamine toimub liiklusõnnetuses hukkunult saadud südame, neeru, maksa või muu elundi ja koega. Seetõttu leiab autjuhilube väljastavates büroodes tihti üleskutseid registreerida end kurva juhtumi puhul organidoonorina, et anda eluvõimalus kellelegi teistmoodi saatuse poolt hüljatule.

Nähtuse varjupooleks on maailmas leviv organitega kaubitsemise must turg, kui hukkunutelt ja mõnikord isegi elavatelt röövitakse elundeid ja siirdatakse kuritegelikult korraldatud operatsioonidega maksujõulistele hädalistele. Hinnanguliselt sooritatakse maailmas igal aastal umbes 10 000 taolist siirdamist. Olukord on pingeline ja vastuolu kasvab.

Üllatavalt ähvardab siirdatavate organipuudust kasvatada autonoomsete sõidukite levik. Ümbrust väsimatult jälgivate andurite ja ohutu liiklemise reegleid jälgivate algoritmidega autonoomsete sõidukite puhul eeldatakse liiklusohutuse olulist paranemist. USA suure autoturu murdmiseks peavad lubadused olema märkimisväärsed nagu näiteks lubadused vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu üle 90 protsenti. Mõned lubavad selle näitaja viia nulli.

See on kindlasti suurepärane, aga samas kurb lubadus elundisiirdamise järjekorras olijatele. Loomulikult ei soovi keegi neist autoõnnetusi, aga samas pole ka nende valida, kellelt ja mis oludes nad vajaliku organi saavad. Mõttelises Exceli tabelis kasvab vahe siirdatavate elundite saadavuse ja neid ootavate patsientide vahel. Põhjuseks on autonoomsed sõidukid. Kui paljudes tervishoiu mõttetalgutes sellise seose peale tullakse?

Masendava meeleolu keskel sobivalt morbiidse puändina leiab lugeja mainitud Slate'i artikli järel järgmise kirjutise pealkirjaga, milles käsitletakse hetkel testimisel oleva autonoomse sõiduki pööramise meetodit, mis on jalgratturitele eluohtlik. Lootkem siiski, et elundisiirdamisdeemon ei otsi sel teel uusi ohvreid. Head uut aastat!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.