Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad   ({{commentsTotal}})

Linnaplaneerimisel tasub viljakad alad põllumaadele reserveerida.
Linnaplaneerimisel tasub viljakad alad põllumaadele reserveerida. Autor/allikas: Virgo Siil

Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

Maailmas on aina rohkem inimesi ja loomulikult kasvab koos inimkonna arenguga sama kiiresti vajadus nii eluruumi kui ka toiduainete järele. Viimastel aastakümnetel kasvavad linnad üle maailma järjest hiiglaslikumaks. Tekkinud on tõelisi megalinnu. Linnade laienemisel on aga oma hind. Laienemine nõuab maad, sealhulgas ka väärtuslikku põllumaad, mida oleks samas vaja hoopis kasvava elanikkonna toitmiseks.

Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud uuringus arvutasid teadlased välja, kui palju viljakat pinnast tulevikus linnade laienemise tõttu kaduma läheb. Selleks kasutasid nad Yale’i ülikooli linnakeskuste ruumikasutuse prognoose ja võrdlesid neid Minnesota ülikooli maakasutusandmete ning Briti Columbia ülikooli üleilmsete põllumajandusmaade ja nende saagiandmetega.

Sealjuures huvitas teadlasi mitte ainult üldine ehituspind, vaid ka see, kui väärtuslikud toiduainete tootmise piirkonnad need on. Selle tarvis arvutasid teadlased nendes piirkondades välja 16 tähtsama kultuurtaime (näiteks mais, riis, sojauba, nisu) saagikuse.

Linnade vohamise tulemusel kaob ligikaudu Saksamaa-suurune maatükk. Aastal 2000 kasvatati sellesuurusel maatükil ligi neli protsenti maailma põlluviljadest. Sellel pinnal kasvatatud saagist saaksid keskmise igapäevase 2500 kalori kulu juures aasta otsa söönuks pea 300 miljonit inimest.

Põhiliselt hädas Aasia

Eriti tugevalt on mõjutatud Aasia. Selles maailmajaos on linnade laienemine praegu hoogsaim ja ainuüksi Hiina moodustab prognoosi kohaselt neljandiku üleilmselt tulevikus kaduvast põllumajanduslikust maast. See tähendab, et seal läheb linnade alla 80 000 ruutkilomeetrit. Põhilised maa-alad jäävad viljakasse delta piirkonda, Shanghai Jangtse jõe ja Hongkongi Pärlijõe deltasse. Nendes regioonides pole tulevikus võimalik toiduainete kaotust täielikult korvata.

Samas ei kujune kõigis Aasia riikides põllumaa kaotus nii suureks nagu Hiinas, paljuski sõltub tulemus konkreetse linna kasvudünaamikast. Näiteks Indias toimub linnastumine aeglasemalt ja tagasihoidlikumalt ning seetõttu on ka põllumaakaotused väiksemad.

Aafrikas asenduvad põllud linnadega

Ka Aafrikas on võimalikud kaotused suured. Aafrikas on maailma suurimad linnastumisnäitajad. Eriti hoogne areng toimub Nigeerias ja ka niigi nälga kannatavates Burundi ja Rwanda vahele jäävatel Victoria järve aladel.

Samuti ilmneb teadlaste hinnangul tugev linnastumise mõju Egiptuses. Aastaks 2030 võib riik kaotada ligi kolmandiku oma põllumaast. Lisaks raskendab olukorda see, et Kairo ümbruse Niiluse deltat tabab eriti tugevalt mere taseme tõus. See ülejäänud riigiga võrreldes suhteliselt väike piirkond toodab praegu suurema osa riigi põllusaadustest.

Teadlased leiavad, et seda prognoosi tasub silmas pidada riigivõimul ja kohalikel omavalitsustel, linnaplaneerimine muutub osaks maailmapoliitikast. Linnaplaneerijad saaksid selle eest hoolitseda, et eriti väikepõllumehed oma elatist ei kaotaks. Siin oleks kasu tõhusast ruumikasutuse ja linna kavandamisest, nii et tootlik põllumajandus säiliks ning väiketootjatel oleks lihtne linna turule pääseda.

Toimetaja: Virgo Siil



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: