Esitlusi hindasid ministeeriumi osakonnajuhataja, meedia-suurärimees, õiguskantsler, riikliku raadiokanali peatoimetaja, matemaatikust akadeemik, Riigikogu liige-filmimees ja saate „Eesti otsib superstaari“ lõppvooru jõudnud laulja. Kuus võiduloengut jõuavad sügis-talvel ETV suurde eetrisse, mille vaatajad on võistluse tegelikud võitjad. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.

Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani. Lavakunstikooli juhataja Peeter Raudsepp tutvustas esinemiskunsti aluseid ja kõnelemist kui psühhofüüsilist tegevust ning õpetas, kuidas saada üle esinemishirmust ja avada oma sõnum nii kaamera kui ka auditooriumi ees.

Žüriisse kuulusid Ruth Annus, Hans H. Luik, Ülle Madise, Riina Rõõmus, Tarmo Soomere, Artur Talvik, Luisa Värk. Galaõhtu moderaator on Margus Maidla. Võistlust kureerib Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Konkurss saab teoks TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toel.

Finalistid 2016
1. Sandra Särav – Ära kaota oma identiteeti internetti

Tallinna tehnikaülikool (eriala: õigusteadus)

Sandra on TTÜ õiguse instituudi nooremteadur ja doktorant Lausanne’i ülikoolis. Tal on bakalaureuse­kraad EL ja rahvusvahelises õiguses ning magistrikraad tehnoloogiaõiguses (cum laude). TTÜ-s annab Sandra loenguid EL ja e-valitsuse õiguslike aspektide teemadel. Lisaks teadustööle läbis ta hiljuti 5-kuulise täiend­koolituse Brüsselis, Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi Digitaalse Ühtse Turu projektimeeskonnas.

2. Sander Paekivi – Inimkeele dünaamika modelleerimine

Tallinna ülikool (eriala: füüsika)

Sander õppis Tallinna 32. keskkoolis ajaloo kallakuga klassis, kus ta lemmikala oli bioloogia ja kardetuim füüsika. Kaitsnud bakalaureusetöö merebioloogias Tallinna ülikoolis, kuid kõrvalerialana süvenenud füüsikasse, asus ta tööle Tartu ülikooli Eesti mereinstituuti. Kuna füüsika vastas rohkematele huvi pakkuvatele küsimustele, valis ta magistritöö teemaks inimkeelte dünaamika ja konkurentsi. Nüüd jätkab õpinguid füüsika doktorantuuris.

3. Ronald Laarmaa – Mis on mikroobne toiduahel?

Eesti maaülikool (eriala: hüdrobioloogia)

Ronald õpib Eesti maaülikoolis hüdrobioloogia erialal ning töötab Limnoloogiakeskuses. Ta uurib, kuidas zooplankton (loomne hõljum) järvedes suurenevate toiteainete sisalduste juures käitub, milliseid indikatiivseid omadusi endas kannab ning kuidas on võimalik seda järvede seisundi hindamisel kasutada. Tegeleb aktiivselt noorte inimeste õpetamisega ja limnoloogia kui teadusharu tutvustamisega.

4. Rain Kuldjärv – Metsiku pärmi metsikus ja kultuurpärmi kultuursus

Tallinna tehnikaülikool (eriala: toiduainete tehnoloogia)

Rain on Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendus­keskuse projektijuht ning Siidrikoja siidrimeister, Eesti Parima Toiduaine pikaajaline komisjoni liige, tuntud sensoorika ekspert ning sensoorika alaste koolituste läbiviija. Tema peamine fookus on erinevatel fermentatsioonitehnoloogiatel, eelkõige joogiainetetööstuses.

5. Ragnar Saage – Värviline rauaaegne valu

Tartu ülikool (eriala: arheoloogia)

Ragnar on Tartu ülikooli doktorant ning tegeleb Eesti metallitööpaikade uurimisega. Et mineviku metallitööd paremini mõista, kasutab ta oma uurimistöös kaasaegseid uurimisviise nagu spektroskoopia ja metallograafia. Hindab oma kätega tegemist. Viimasel 3 aastal ehitas Rõuge muinastalu juurde sepikoda ja aita. Sel suvel õnnestus esimest korda (koos vilunud meistritega) sulatada Rõuge rauamaagist pisike rauakang.

6. Marleen Pedjasaar – Millest algavad ja kuhu takerduvad muutused haridussüsteemis

Tallinna ülikool (eriala: haridusjuhtimine)

Marleen on pärit Tartust ja bakalaureuseõpingud läbis Tartu ülikoolis riigiteaduste erialal. Magistrikraadi tuli omandama haridusjuhtimise alal Tallinna Ülikooli; jätkates hariduspoliitika analüüsi. Terve Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmena veab "Joome poole vähem!" kampaaniat. On aktiivne kodanikuühiskonna muude organisatsioonide juures. Tegutseb argumenteerimiskoolitajana SpeakSmartis ja lektorina Tallinna Ülikoolis.

7. Maria Tuulik – Mustrid eesti omadussõnade tähendustes

Eesti Keele Instituut (eriala: Eesti ja soome-ugri keeleteadus)

Maria õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval üldkeeleteaduse erialal. Konkursil esindab ta Eesti Keele Instituuti, kus töötab eesti keele õppesõnastike koostaja ja toimetajana. Maria on tegelenud kriitilise tekstianalüüsiga ning uurinud presidendikõnesid. Praegu on tema põhiline uurimisvaldkond omadussõnade mitmetähenduslikkus ja selle esitus sõnaraamatutes.

8. Maido Merisalu – Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?

Tartu ülikool (eriala: materjaliteadus)

Maido on Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant, insener TÜ kiletehnoloogia laboris, mitme üliõpilase juhendaja ning peab loenguid füüsikalistest uurimismeetoditest keemias. Uurib, kuidas saaks korrosiooni ennetada üliõhukeste nanostruktuuridel põhinevate kaitsekatete abil. Captain Corrosion OÜ juhataja, Youtuuber; võitnud mitmeid auhindu nagu Tartu Raefondi preemia parimale TÜ töötajale/õppejõule (2015).

9. Lehti Saag – Eesti eelajalugu ja vanaDNA uuringud

Eesti biokeskus (eriala: evolutsioonibioloogia)

Lehti on 2. aasta geenitehnoloogia doktorant Tartu ülikoolis. Teadustööga tegeleb Eesti biokeskuse evolutsiooni töögrupis. Eesmärk on saada aimu, millised olid Eesti aladel minevikus elanud inimesed geneetiliselt ning millised demograafilised protsessid siin toimusid. Selleks läheb ta niiöelda otse allika juurde ning viib läbi vanaDNA uuringu ehk analüüsib DNAd, mille eraldas arheoloogilistel väljakaevamistel leitud inimsäilmetest.

10. Kristi Krebs – Ravimiretsept- allkirjastatud geneetikaga

Tartu ülikool (eriala: molekulaar- ja rakubioloogia)

Kristi on 26-aastane ja pärit Tallinnast. Pärast tehnikaülikooli leidis tee Tartu linna. Õpib doktorantuuris Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning tegutseb Eesti geenivaramus farmakogenoomikaga. Uurib, kuidas geneetika mõjutab inimeste reageerimist ravimitele. Et teadusest vahel välja saada, armastab tegeleda spordiga; eriti meeldib jooksmas käia, aga arvab, et kõige parem on aeg maha võtta pere ja sõprade seltsis.

11. Katrin Saar – Milleks meile limnoloogia?

Eesti maaülikool (eriala: keskkonnateadus ja rakendusbioloogia)

Katrin õpib Eesti maaülikooli keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia doktoriõppes, käsitledes toiteaine fosfori rolli järvede tervendamises. Ta otsib ta uusi ja tõhusaid meetodeid meie järvede seisundi parandamiseks. Lisaks õpingutele töötab limnoloogiakeskuse väikejärvede rühmas, kus tegeleb vee ja setete keemiaga. Tema ülesandeks on ka hinnata järvede kaldaala looduslikkust ja inimtegevuse survet.

12. Katre Juganson – Nanomaterjalid – kas uus oht?

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (eriala: keemia ja geenitehnoloogia)

Katre on TTÜ viimase aasta doktorant. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keskkonnatoksikoloogia laboris keskendub ta nanoökotoksilisuse andmete kogumisele ning neis esinevate lünkade täitmisele ainurakse Tetrahymena thermophilaga. Ta on teinud uurimistööd Itaalias, käinud välisriikides valdkonnaspetsiifilisi teadmisi omandamas ning oma teadustulemusi tutvustanud mitmel rahvusvahelisel konverentsil.

13. Kaarel Truu – Tallinna keskaja taaskasutus

Eesti kunstiakadeemia (eriala: muinsuskaitse ja konserveerimine)

Kaarel on Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant. Tema uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Ta on töötanud pärandi valdkonna erinevatel tasanditel ja positsioonidel alates 2008. aastast, viinud läbi väliuuringuid mitmes keskaegses elamus ning töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris. Praegu on ta muinsuskaitseametis Lääne-Virumaa vaneminspektor.

14. Juri Ess – Liikluskorraldus ja -õnnetuste ennetamine

Tallinna tehnikaülikool (eriala: transpordiplaneerimine)

Juri on TTÜ kolmanda aasta doktorant. Ta uurib liiklust ja liiklejate käitumist. Aastaid tagasi liiklusõpetajana töötades imestas ta, miks mõned kohad teel on juhtide jaoks nii keerulised. Ta arvas, et liikluskorraldus peab olema intuitiivselt arusaadav igale liiklejale, kuid häid näiteid nappis. Selge ja ohutu liikluskorralduse väljatöötamine tundus olema tõsine väljakutse ning Juri võttis selle huviga vastu.

15. Hannaliisa Uusma – Postsovetlikud mehelikkused Eesti popmuusikas

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (eriala: muusikateadus)

Hannaliisa on sotsioloogia magister ja muusik. Tema huvi popmuusika- ja soouuringute vastu kujunes välja Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudis. Praegu on ta popmuusika ja soouuringute lektor ning doktorant Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Doktoritöö fookuses on postsovetlikud mehelikkused. Õpingud on teda viinud ka Augsburgi ülikooli, ja Erlangen-Nürnbergi ülikooli Saksamaal.

16. Eva Sepping – Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest

Eesti kunstiakadeemia (eriala: kunst ja disain)

Eva Sepping on osalenud aktiivselt kunstielus alates 2011. a (alates 2013 Eesti Kunstnike Liidu liige). Ta töötab peamiselt videožanris; aluseks on enamasti välitööd ja ekspeditsioonid nii Eestis kui ka Eestiga seotud paikades Venemaal. Eesti Kunstiakadeemia doktorandina uurib ta rahvuslikku identiteeti ning sellega seotud avalikke üritusi Eestis. Lisaks arendab ta dokumentaalfilmi väljarännanutest Venemaa eestlaste ja Eesti venelaste näitel.

17. Aare Tool – Eduard Oja teistmoodi heliread

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (eriala: muusikateadus)

Aare on Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse doktorant, kelle peamine uurimisteema on 20. sajandi esimese poole Eesti muusika. Tema fookuses on Eduard Oja looming seostatuna 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguskümnenditel üldisemalt esile kerkinud uute suundumustega. Eriline tähelepanu koondub 1930ndate esimesel poolel loodud teostele, kus Oja on kasutanud nn piiratud transponeeritavusega heliridu.