Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Esimesed maismaasamblad tegid õhu hapnikurikkaks

Sammal on elujõulisem kui arvata osatakse.
Sammal on elujõulisem kui arvata osatakse. Autor/allikas: Catherine La Farge/Alberta ülikool

Õues on hea värske õhk. See on sellest, et õhus on rohkesti hapnikku. Aga selle eest, et Maakera ajalugu just nõnda on kulgenud, et atmosfääris umbes 21 protsenti hapnikku on, tuleks meil aitäh öelda väikestele tagasihoidlikele sammaltaimedele, kes umbes 470 miljonit aastat tagasi asusid elama maismaale.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Tim Lentoniga Inglismaalt Exeteri ülikoolist uuris seda iidset migratsioonilainet arvutisimulatsiooni abil, omistades omaaegsetele sammaltaimedele tänapäeva sammaltaimedest tuntud omadusi.

Arvuti näitas seepeale, et maismaa hõivanud sammaltaimed panid käima uue võimsa üleilmse hapnikuringkäigu. Selle tulemusel tõusiski seni suhteliselt madalal püsinud hapnikutase atmosfääris tänase tasemega võrreldavaks umbes ajaks 420 kuni 400 miljonit aastat tagasi.

Niisugune arvutustulemus, mille saamisest ja muust kontekstist kirjutavad Lenton ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, on kooskõlas ka varasemate uuringute põhjal tuletatud atmosfääri hapnikusisalduse ajagraafikuga.

Võime muu hulgas järeldada, et tõenäoliselt siis just tänu esimestele maismaataimedele, eelkõige aga esimestele maismaa-sammaltaimedele ongi värskes õhus piisavalt hapnikku selleks, et on üleüldse võimalikuks saanud meile tänapäeval tuntud suurte, nobedate ja nutikate maismaaloomade teke ja areng, inimeselooma oma sealhulgas.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: