Linnud tulevad linna hea elu peale ({{commentsTotal}})

Lindude sulestikul elavad bakterikooslused sõltuvad linnastumisest.
Lindude sulestikul elavad bakterikooslused sõltuvad linnastumisest. Autor/allikas: Margus Ansu / Postimees

Nii nagu inimesed tulevad linna hea elu peale, tulevad linnadesse ka linnud – siin on külluses toitu, varitsus- ja pesitsuskohti. Linnalindudega võitlemine on pikaajaline protsess ja päris lahti neist ei saagi, rääkis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Eesti linnad on lindudele üldiselt turvalised kohad, siin ei ole arvukalt röövlinde ega maismaakiskjaid. Mujal maailmas on täitsa tavaline, et ka röövlinnud on juba linnades.

Väikeste lindudega – varblased, tihased, punarinnad, musträstad – inimestel tavaliselt probleeme ei ole. Aga vareslased ja kajakad nihkuvad selgelt negatiivse kuvandi poole, kuna nad teevad lärmi ja kiusavad väiksemaid linde, rääkis Mägi.

"Kui soovitakse linde kortermajadest eemal hoida, tuleks varakevadel, kui linnud rändelt saabuvad, lamekatuseid iga paari päeva tagant kontrollimas käia. Kui linnud on hakanud sinna pesa ehitama, tuleb see ära koristada ja teha seda lolli järjekindlusega, kuni linnud otsustavad mujale pesitsema minna,” õpetas Mägi raadio Kuku saates "Loodusajakiri". "Seda võib teha niikaua, kui lindudel ei ole mune pesas. Niipea, kui on tekkinud munad, rakendub lindudele seaduslik kaitse ja neid ei tohi enam segada."

Tartu kesklinnas on igal aastal probleeme hakkide ja künnivareste kolooniatega, kelle tõrjumiseks on nüüd paigaldatud linnupeletid – hädakisa mängivad kõlarid.

"Kui seda kisa pikaajaliselt ette mängida, siis lindudele jõuab ehk kohale, et see on ebameeldiv piirkond pesitsemiseks ja nad kolivad mujale ümber,” kirjeldas Marko Mägi. "Seda lootust, et nad Tartust päris ära lähevad, ei ole, aga tõenäoliselt nad paiknevad linnaruumis natuke ümber ja hajuvad ära. Ühe aasta tulemused näitavad, et suund on küll sinnapoole, et linde on natukene vähemaks jäänud."

Mägi sõnul näitab maailmapraktika, et linnavareslastega võitlemine on nagu tuuleveskitega võitlemine. Mõjusid võib küll leevendada, aga lõplikult lahti lindudest ei saa. "Ma ei tea maailmapraktikast ühtegi näidet. Isegi kui neid on massiliselt tapetud, ei ole neist suudetud lahti saada,” ütles Mägi.

Kui aga vareslased ja tiirud ründama kipuvad, siis selle vastu head nõu ei olegi, tuleb lihtsalt olla valvsam ja võimalusel seda piirkonda paari nädala jooksul mai lõpus ja juuni alguses vältida.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: