Inimtekkeline kliimamuutus nõudis esimese imetajast ohvri

Austraalia teadlased teatavad, et Suure Vallrahu tillukesel atollil elanud närilist Melomys rubicola võib pidada esimeseks imetajaliigiks, mille väljasuremise saab maailmamere tõusu näol kirjutada inimtekkelise kliimamuutuse arvele.
Bramble Cay atollil elanud ladinakeelset nime Melomys rubicola kandvaid rotilaadseid närilisi kirjeldati eurooplaste poolt esimest korda 1845. aastal. Aastaks 1978 oli asurkonna suurus kahanenud paarisaja isendini. Viimase hoobi andis Queenslandi ülikooli teadlaste analüüsi kohaselt populatsioonile maailmamere tõus, millest tulenevalt pääses merevesi tormide ajal üha kaugemale sisemaale. Paralleelselt vähenes tõusust puutumata jäänud maatüki pindala 1998. aasta juulist 2014. aasta septembriks 2,43 hektarilt 0,19 hektarini.
Taimkatte ulatuse vähenemisega kaasnevalt kaotasid närilised lühikese aja vältel ligikaudu 97 protsenti oma kunagisest elukeskkonnast. Viimati silmati liiki kalameeste poolt 2009. aastal, misläbi peljati liigi väljasuremist.
Oletust kinnitab põhjalik vaatluskampaania, mille käigus üritati 900 öö vältel tabada närilisi lõksudega ja 60 päeva jooksul liikumisele reageerivatele kaameratega. Katseid kirjeldavad Queenslandi ülikooli teadlased nendivad, et nende teada on tegu esimese inimtekkeliste kliimamuutuste ohvriks langenud imetajaliigiga.
Töörühm viitab uurimuses võimalusele, et M. rubicola isendeid võib leida teistelt Suure Vallrahu atollidelt, mida pole veel seni süstemaatiliselt uuritud, kuid peavad seda siiski vähetõenäoliseks. Samal ajal nendib Ian Gynther kolleegidega, et meretaseme tõus võib ähvardada ka mitmel saarel pesitsevaid merelinde.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa