Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

"Aktuaalne kaamera" käis kodumaiseid nahkhiiri uurimas

Eestis elutseb teadaolevalt 12 liiki nahkhiiri ja kõik nad on looduskaitse all. Selleks, et nahkhiirte arvukust ja elupaiku leida, on teadlastele abiks spetsiaalsed nahkhiiredetektorid. "Aktuaalne kaamera" käis ühel uurimisretkel kaasas.

Nahkhiiredetektor meenutab välimuselt esimese põlvkonna mobiiltelefoni. Selle seadme ülesandeks on piltlikult öeldes tõlkida nahkhiirte kajalokatsioon, mis on ultraheli sagedusel, inimkõrvale kuuldavaks.

"Osasid liike saab eristada, osasid ei saa, osadel tuleb seda heli minna arvutisse vaatama ja vaadata seda sonogrammi, saab sonogrammi ära määrata," selgitas keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits.

Kuna nahkhiired lendavad väga kiiresti, on nende liigi visuaalsel teel kindlaksmääramine keerulisem kui detektoriga.

"Selliseid aparaate kasutatakse ka automaatjaamades. Neid riputatakse näiteks metsa või Kabli linnujaamas on statsionaarselt aastaid sügis ja kevadrände ajal statsionaarne nahkhiirejaam ja pärast analüüsitakse lihtsalt andmed. Ma tean, et tänavu keskkonnaagentuuri spetsialistid ka sokutasid mõne automaatjaamad ka Järve linnustiku ööloendustele kaasa," rääkis Leivits.

Endla looduskaitseala keskuse maja katuse all ja ümbruses elutseb 4-5 liiki nahkhiiri. Kes tahab nahkhiiri looduses vaadelda, siis praegu, valgete ööde paiku, on selleks just kõige parem aeg.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: