Nahkhiiredetektor meenutab välimuselt esimese põlvkonna mobiiltelefoni. Selle seadme ülesandeks on piltlikult öeldes tõlkida nahkhiirte kajalokatsioon, mis on ultraheli sagedusel, inimkõrvale kuuldavaks.

"Osasid liike saab eristada, osasid ei saa, osadel tuleb seda heli minna arvutisse vaatama ja vaadata seda sonogrammi, saab sonogrammi ära määrata," selgitas keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits.

Kuna nahkhiired lendavad väga kiiresti, on nende liigi visuaalsel teel kindlaksmääramine keerulisem kui detektoriga.

"Selliseid aparaate kasutatakse ka automaatjaamades. Neid riputatakse näiteks metsa või Kabli linnujaamas on statsionaarselt aastaid sügis ja kevadrände ajal statsionaarne nahkhiirejaam ja pärast analüüsitakse lihtsalt andmed. Ma tean, et tänavu keskkonnaagentuuri spetsialistid ka sokutasid mõne automaatjaamad ka Järve linnustiku ööloendustele kaasa," rääkis Leivits.

Endla looduskaitseala keskuse maja katuse all ja ümbruses elutseb 4-5 liiki nahkhiiri. Kes tahab nahkhiiri looduses vaadelda, siis praegu, valgete ööde paiku, on selleks just kõige parem aeg.