''Geoloogid kutsuvad 1800—800 miljoni aasta tagust aega igavaks miljardiks või Maa keskajaks. Maismaal ei toimunud suurt midagi. Kuna atmosfääri hapnikusisaldus oli toona praegusest umbes tuhat korda madalam, oletati ka, et elu evolutsioon kulges aeglaselt ning tekkida ei saanud ka suuremad hulkraksed. Ent meie avastus seab selle vaatenurga küsimärgi alla,'' leidis Nanjingi geoloogia ja paleontoloogia instituudi paleontoloog Maoyan Zhu ERR Novaatorile antud intervjuus.

Küsimuse peale, kas tegu ei või olla lihtsalt kolooniates kasvanud ainuraksetega, nentis Zhu, et kuigi seda ei saa täielikult välistada, on see alternatiivist märgatavalt ebatõenäolisem. ''Leidsime lisaks mikrofossiile, mis näitavad selgelt hulkraksetele iseloomulike struktuuride olemasolu. Muidugi on enne meie leidu esitletud aastaid sarnaseid struktuure. Mõnikord on need isegi sentimeetri pikkused. Ent kuna nende kuju pole olnud regulaarne, siis on neid tõlgendatud näiteks üksteise peal elavate bakteritena. Meie fossiilide kohta seda öelda ei saa,'' sõnas paleontoloog.

Kokku tuvastas Zhu kolleegidega jälgi 167 kivistisest. Neist umbes kolmandiku sai omakorda jagada neljaks regulaarse kujuga põhivormiks, mis on märk organismide keerukusest. Näiteid umbes 1,5 miljardi aasta eest elanud hulkraksetest on leitud varemgi. Eriliseks teeb aga organismid nende suurus. Kui varem leitud hulkraksete läbimõõt oli paar millimeetrit, siis Zhu poolt ajakirjas Nature kirjeldatud kivististe laius ja pikkus küündib vastavalt seitsme ja 30 sentimeetrini.

Hiina teadlaste tõlgendusega pole päri sugugi mitte kõik paleontoloogid. Näiteks Oxfordi ülikooli paleontoloog Jonathan Antcliffe viitas, et esitatud tõendite põhjal ei saa kinnitada organismide kolmemõõtmelisust ja väliskeskkonnast isoleeritud rakkude olemasolu. Teisisõnu napib tema sõnul hetkel tõendeid nende väidetavast keerukusest.

Iidseid hulkrakseid kirjeldavad uurimused on sattunud kriitikatule varemgi. Näiteks leidis 2010. aastal mainekas teadusajakirjas Nature avaldamist töö, milles kirjeldati väidetavalt 2,1 miljardi aasta vanuseid tänapäevase Gaboni aladelt leitud hulkraksete kivistisi. Tänaseks on selle järeldused, sh Zhu poolt ümber lükatud. Nõnda ei tasu veel vaatamata Zhu unistustele bioloogiaõpikuid veel leiu tõttu ümber kirjutama hakata. Isegi kui järeldusi toetavad mitmed varasemad evolutsioonikiirust hinnanud molekulaarbioloogide tööd.

Järgmise sammuna kavatseb Zhu Hiina põhjaosas asuvast Gaoyuzhuangi piirkonna ladestu sügavamatest kihtidest otsida täiendavaid kivistisi. Samas nentis ta, et lihtlabasel ja vedamisel on paleontoloogias mängida olulineroll, misläbi pole tõlgendust toetavate fossiilide kirjeldamine sugugi kindlustatud.

Näiteks ajakirjas Nature Communications kirjeldatavad kivistised jäid paleontoloogile silma pooljuhuslikult ühe oma kolleegi kogu uurides. ''Ma tahtsin tegelikult lihtsalt näha, millised ladestu kivimid välja näevad ja märkasin selle käigus suurepäraselt säilinud kivistisi. Kui sõbralt küsisin, miks ta neid üheski töös kirjeldanud pole, vastas ta, et tal pole kõigi nende aastate jooksul lihtsalt aega jätkunud,'' meenutas Zhu.