Kristjan Port: kas IT-ettevõtlusest on saamas uus kurjuse kants? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mohammad Sharifi/Creative Commons

Katsed maailmast aru saada on lõppenud traditsiooniliselt õnnetult. Võibolla polegi maailm arusaadavaks tehtav. See iseenesest polekski probleem, kui vaid keegi ei väidaks vastupidist. Ei väidaks, et tema ainukesena teab, kuidas asjad käivad!

Teine kommentaari lähtekoht võiks olla järeltarkus ja maailma pidev muutmine. Nii siis tõdemegi tihti, et oleks vaid teadnud! Kui mul oleks võimalus aeg tagasi pöörata, siis teeksin palju targemalt. Siis oli elu lihtne. Vaata, täna on kõik palju keerulisem.

Vaatame korra ajas tagasi aastasse 1848, kui Karl Marx ja Friedrich Engels koostasid maailma poliitilise ajaloo ühe mõjusaima teksti nimega Kommunistlik Manifest. Manifest manitses riike senise elukorralduse pärast ja kirjeldas kümnes sammus, kuidas muutub sotsiaalne rahutus aktiivseks võitluseks, mille tulemusel muutub ühiskonna ülesehituse struktuur ja saabub aeg, kui riik tagab kõigile vajalikud teenused ning kaob inimeste vaheline ebavõrdsus.

Maailmas on veel neid, kes usuvad vana manifesti lubadusi. Palju rohkem on neid, kes selle püüdluste tagajärjel on rängalt kannatanud ega taha neist mõtetest midagi kuulda. Põhjuse meenutada omaaegsest poliitilist teksti andis täiesti kaasaegne poliittehnoloogiline 10-punktiline kommünikee nimega Misruption.

Seegi on rajatud pahameelele kujunenud olukorra pärast ning sisaldab midagi revolutsiooni alge laadset, mis on suunatud tehnoloogiale rajatud poliitika, majanduse ja elukorralduse vastu. Manifest hoiatab, et tarkvara on hävitamas inimeste moraalset kompassi.

Sõna ''misruption'' mõte rajaneb kümnele kriitilisele seisukohale, mille tulemi võib kokku võtta kui sotsiaalselt kahjulikku tehnoloogilise rikke. Trükitud manifesti asemel kaasaegsema platvormina veebikeskkonna loonud nimetu USA taustaga autor tunnistab, et oli kunagi tehnoloogiatööstuse suur austaja. Seda hetkeni, kui sai teada, kuidas suurte IT-ettevõtete juhid tegelevad tööjõu räketiga, toodavad digitaalseid seadmeid võõrriikides, toovad maale ameeriklasi töötuks sundivaid tuhandeid võõrtöölisi ning hoiavad triljoneid dollareid maksuparadiisides, et vältida maksude maksmist.

Tehnoloogia valdkonna liidrid räägivad maailma vallutavast tarkvarast, tänu millele toimub vana maailma loominguline purustamine teel paremasse maailma. Kuid autor näeb kõike seda hoopiski teisiti. Ingliskeelsete sõnade mängus tõdeb ta, et väärt tegu on muutunud väärituks ettevõtmiseks.

Misruptioni üleskutse osutab põhilistele valupunktidele. Näiteks lõppes 2015. aastal Google,'i Apple'i, Adobe'i ja Inteli tööhõive praktikaid käsitlev kohtulugu, mille tulemusel kohus leidis, et IT-hiiud olid sõlminnud omavahelisi sobinguid ja kahjustasid veel mitmel moel töövõtjate huvisid. Kahjutasuks määras kohus 415 miljonit dollarit.

Misruption märgib, kuidas tehnoloogiahiiud viivad tootmise USA-st odavtööjõuriikidesse, kahjustades nii USA huvisid kui ka sünnitades sihtriikides kaasaegsest orjatööd. Näiteks on Apple sattunud pahandustesse alltöövõtja julma töökorralduse tõttu. Samal ajal teevad IT-firmad lobitööd, et suurendada USA-sse tööle lubatavatele immigrantidele H1B tööviisade kvooti. Immigrandid küsivad sama töö eest väiksemat palka ja on poliitiliselt vaoshoitumad. Kümme suuremat IT-ettevõtet hoiavad maksutehniliste trikkidega USA maksuameti eest paos hinnanguliselt poolt triljonit dollarit.
See on valus teadmine, sest pärast Panama pabereid on maksude maksmisest saanud kuum, patriootiline teema. IT-sektori riskikapitalistid loovad nn ükssarvi ehk põhjendamatult kõrgelt hinnatud hiigelinvesteeringuid saavaidettevõtteid, mis toodavad aastaid kahjumit, tänu millele ei ole võimalik uutel väikefirmadel konkurentsis osaleda. Kombineerides kunstlikult kõrged aktsiahinnad riigist lahkunud tootmise, offshore-rahade ja kergelt manipuleeritava välistööjõu impordiga, meenutab tekkinnud olukord pigem spekulantide kaardimaja kui tõsist ehitust.

Raske on ennustada, milliseks kujuneb seekordse manifesti mõju. Ometi tekitab täna selle lugemine rohkem vastukaja kui mõni aeg tagasi, mil tehnoloogias ja sellega seotud ettevõtluses nähti peamiselt õige asja tegemist. Mõne aastaga on olukord muutunud oluliselt tusasemaks ja IT-ettevõtlust on üha lihtsam kirjeldada kiskjaliku kurnajana, mille külge saab kinnitada pahameele märklaua.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: