Teadlased loodavad kokku lüüa e-teenustega säästetud töötunnid ja majanduskasu ({{commentsTotal}})

X-tee on andmevahetuskiht, mis võimaldab riigi infosüsteemide vahelist liiklust ja ühendab ligikaudu 200 andmebaasi ning kõiki nendega seotud teenuseid.
X-tee on andmevahetuskiht, mis võimaldab riigi infosüsteemide vahelist liiklust ja ühendab ligikaudu 200 andmebaasi ning kõiki nendega seotud teenuseid. Autor/allikas: Riigi infosüsteemi amet.

E-riigi võimaluste levik Eestis on muljetavaldav. Siiski teatakse väga vähe sellest, millised on meie e-teenuste majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud mõjud. Selles toob selgust uus infotehnoloogia mõju-uuringute keskus CITIS.

CITIS (Center of IT Impact Studies) alustas juba möödunud aasta septembris mõne aasta pikkuse projektina, mille eesmärk on siiski märksa rohkem tulevikku vaatav: jätkusuutliku teaduskeskuse väljaarendamine ja pikaajaline töö.

«Esialgse rahastuse saime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt neljaks aastaks, et välja töötada kaks õppekursust. Samuti toetab meid ülikool ise teadusrahadega, et saaksime senist tööd suuremas ulatuses jätkata ja looksime Eesti e-teenuste analüüsi põhjal uusi teadmisi,» täpsustab CITIS-e projektijuht Kristel Vits.

Vitsa sõnul alustabki kevadsemestril esimene kahest plaanitud kursusest. Tudengitele antakse ülevaade, kuidas e-riik toimib, esinema on nõustunud tulema ka paljud praktikud, kes oskavad rääkida, mis põhimõtete järgi ja kuidas Eesti e-riik on üles ehitatud.

Loomulikult tehakse ka statistikat ja andmeanalüüsi, aga idee ei ole näidata, kui keerulisi asju saab teha, vaid pigem seda, kui lihtne on e-teenuseid kasutada inimestel, keda on natuke juhendatud, ning samas tahetakse näidata ka seda, et eri elualade inimestele on e-teenuste kasutamine ka väga vajalik.

«Kindlasti ei ole mõtet karta, et see kursus on ülikeeruline. Juba on informaatikute kõrval huvi üles näidanud näiteks ajakirjandustudengid, välisüliõpilased ja teised. Loodetavasti aitab meeskonnatöö erineva taustaga inimestel näha erinevaid võimalusi, kuidas saadud teadmisi ära kasutada,» kinnitab Vits. Seda enam, et e-teenuste tundmine on oskus, mida erialast olenemata tööturul tulevikus kindlasti vaja läheb.

Aasta teises pooles, sügis­semestril, läheb lugemisele avatud e-kursus, mis keskendub paarile konkreetsele e-teenusele ja nende analüüsimisele. Kuna kursus on suuresti Eestist väljapoole suunatud, tehakse ka seal lühike sissejuhatus tehnoloogilistesse uuendustesse ja e-teenuseid võimaldavatesse tehnoloogiatesse.

«Praegu alustame küll kahe kursusega, aga tulevikus võiks meil olla oma magistriõppe moodul või isegi magistriõppe kava. Miks mitte teha ka koostööd teiste ülikoolidega, kus samuti tegeldakse e-teenuste uurimise ja analüüsiga,» paljastab Vits tulevikuplaane.

Pikk kogemus ja palju andmeid

Kaks teist projekti eestvedajat, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurid Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak on seni peamiselt tuntud valijakompassi loomise ja e-valimiste analüüsi poolest, nüüd leiavad nad, et on aeg teiste e-teenuste peale edasi laieneda.

Solvaki sõnul on huvi e-teenuste vastu rahvusvahelise kaaluga. «Meie töökeel ongi inglise keel, sest ka Eesti riigi huvi on suunatud väljapoole. Meie e-teenuste andmete analüüs aitab teistelegi näidata, kuidas ja miks sarnased teenused mujal toimiks või mitte. E-riigi rahvusvaheline reklaam on sama oluline kui analüüsida, kui palju saaks olemasolevaid andmeid ristkasutada, et veel uusi lahendusi välja pakkuda,» räägib ta.

Riik kogub ja loob oma paljude tegevuste käigus väga palju andmeid. Eestis on kasutusel umbes tuhat viissada e-teenust, mille kaudu tehti näiteks 2014. aastal üle 340 miljoni päringu – see on keskmiselt ligi miljon päringut päevas. Mullu kasutati ID-kaarti inimeste digitaalseks tuvastamiseks üle 7,4 miljoni korra ning allkirjastamiseks ligikaudu 6,8 miljonit korda.

CITIS ei vaatle isikuandmeid ega päringute sisu, mis on andmekaitseseadusega kaitstud, küll aga päringuid kirjeldavaid erinevaid parameetreid, näiteks seda, kui kiiresti teenus toimib või kuidas selle kasutamine ajas on muutunud.

«Neid andmeid on väga palju ja kahjuks pole keegi neid eriti kasutanud,» toob Kristjan Vassil välja. Nemad vaatavad, kas sellist teavet saaks ära kasutada ja kas ilma tavapäraste sotsiaalteaduslike andmekogumismeetoditeta nagu valimipõhised küsitlused või intervjuud, saaks leida teenuste kasutamise seoseid ja mõju.

Kogu Eesti e-lahenduste ökosüsteem põhineb ID-kaardil ja X-teel, riigi infosüsteemide vahelist liiklust võimaldaval andmevahetuskihil, mis ühendab praegu ligikaudu 200 andmebaasi ja kõiki nendega seotud teenuseid.

Kuidas aega ja raha kokku hoida

«X-tee logib kogu Eesti e-teenuste süsteemi ja meie üritame selle keskserveri logi põhjal aru saada, mis kasu e-teenused meile toonud on. Näiteks ID-kaardi autentimise ja allkirjastamise andmed annaks pildi, kui palju aega ja raha me oleme kokku hoidnud,» seletab Vassil.

Aja kokkuhoidu on näha igapäevastes tegevustes. Näiteks teeb liikluspolitsei kahtlase masina nägemise puhul mitu automaatset päringut, et teada saada, kellele selle numbriga auto kuulub, kas autol on kehtiv kindlustus jm. Vastuseid neile küsimustele teab ta juba enne auto kinnipidamist ja lubade kontrollimist. Sellised teenused on seega suur ajavõit.

«Kui eeldame, et iga päring hoiab kokku 15 minutit ja et kolmandik X-teel registreeritud päringutest on siiski inimestevaheline suhtlemine, siis võib arvutada, et 2014. aastal hoidis e-teenuste kasutamine kokku 2,8 miljonit tundi tööaega,» viitab Vassil.

Sisuliselt teeb see kokku enam kui 3000 aastat. Või siis umbes nii palju, kui 3000 inimest teeksid aasta jooksul tööd

Mihkel Solvak lisab, et sisuliselt on e-riik nagu labor, kus saab näha, mis tingimuste juures midagi juhtub. Kuna Eestil on e-teenustega seotud kogemust ja andmeid enam kui kümne aasta jagu, saame selle teadmise põhjal ka kindlamini öelda, kuidas mingid teenused toimivad.

«Meil ei ole vaja kulutada raha mingite andmete kogumiseks, mis on e-riigis juba olemas. Väikese valimi antud suhteliste vastuste asemel analüüsime statistiliselt tegelikku andmestikku. Saame teha jooniseid ja näidata, kuidas miski töötab. Varasemate teenuste põhjal saame ennustada ka uute puhul, millal ja mis tingimustel muutused toimuvad,» täpsustab ta.

Võlu lisab võimalus eri andme­baaside teavet koos kasutada ja nii ilma suurema lisatööta uusi teenuseid pakkuda, mis ühiskonnale väga suurt mõju avaldaks. CITIS-e töötajate sõnul on võimalus nutikamaks minna meeletu, muuhulgas saaks luua ka inimelusid päästvaid ennustusmudeleid.

Elu päästvad ennustusmudelid

Kristjan Vassil toob näiteks välja selle, mis saaks siis, kui kokku panna häirekeskuse, maanteeameti ja ilmateenistuse logiandmed. Ühe andmestik annab teavet õnnetuste, teise oma vastavate teelõikude olude ja kolmanda andmestik täpsete ilmastikutingimuste kohta.

Kui nende teadmistega liita veel taustaandmed – näiteks kella- ja aastaaeg, kas eelmine päev oli jaanipäev või mõni muu suur püha jm –, siis saaks vähemalt oletuslikult ennustada liiklusõnnetuste tõenäosust väga kindlates kohtades ja seejuures reaalajas.

«Oleks ju päris vinge, kui mudel saab sulle näiteks Tallinn-Tartu maanteel Google Mapsi kaudu ennustada, et jõuad kohe teelõiku, kus on just praegu suur liiklusõnnetuse oht, ja hoiaks sellega halvima ära?» küsib Vassil.

CITIS-el on praegu töös neli taolist kindla väljundiga ristkasutusprojekti, mis võiksid jõuda igapäevakasutusse. Kas selle konkreetse näite mudel tööle hakkab, ei saa veel kindlalt öelda, aga kui hakkab, aitaks see ära hoida õnnetusi ja päästa inimelusid.

«Sellisel juhul tunduks ju veider küsida, miks te seda teete. Kui andmed on olemas, siis peaks neid ühiskonna heaks ära kasutama – mis oleks parem kui elude päästmine?»

TÜ tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak. (Foto: Erakogu)

Veebruaris alustab uus kursus, mis käsitleb e-riigi mõju mõõtmist.

«SHRG.02.025 Measuring the Impact of e-Government: Economic, Political and Social outcomes» on CITIS-e projekti raames loodud ingliskeelne kursus, millest on osa võtma oodatud kõik magistri- ja bakalaureusetaseme üliõpilased.

Kursus keskendub Eesti e-riigi ja digitaalsete teenuste mõjude analüüsile ning õpetab osalejatele, kuidas majanduslikke, poliitilisi ja ühiskondlikke mõjusid mõõta ja hinnata. Samuti vaadeldakse, kuidas kasutada ja analüüsida olemasolevaid e-riigi andmeid.

Kursus on jaotatud kolme ossa. Esimeses osas räägitakse lähemalt e-riigi eeldustest ja teooriast, et osalejad mõistaksid Eesti e-teenuste ökosüsteemi, mudeleid ja olemasolevaid e-lahendusi. Samuti õpitakse mõõtma ja mõtestama avalike e-teenuste mõju ning Eesti kogemuse alusel hindama sarnaste teenuste potentsiaali välisriikides.

Teises osas analüüsitakse probleemipõhiselt konkreetseid e-teenuseid ja katsetatakse eri teenuste andmestike ristkasutamist, et teenuste mõju hinnata. Kolmandas osas õpitakse oma uurimistulemusi visualiseerima ning esitlema võimalikult lihtsas ja arusaadavas keeles.

Kursuse jooksul külastatakse ka vähemalt üht riigiasutust, et e-riigi igapäevast toimimist ka praktilisest küljest näha ja mõista. Loenguid peavad Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurid Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak, lisaks on kavas kaasata külalislektoritena mitmeid praktikuid, kes oma kogemusi jagavad.

Kas teadsid?

Eestis puudus seni tehnoloogia mõju-uuringute alast kvantitatiivset analüütilist teadus- ja õppetegevust koondav üksus, mis muudab CITIS-e eriliseks juba disaini poolest. Veelgi enam, CITIS-e ainukordsus väljendub täpsemalt järgmistes asjaoludes.

Andmestikud – CITIS kasutab õppe- ja teadustegevuses erinevate e-riigi rakenduste poolt loomulikul teel tekkivaid ja logitavaid (suur)andmeid, mille väärtustamine annab õppuritele praktilise analüüsikogemuse ja probleemilahenduse oskuse ning otsese sisendi avaliku sektori teenuseid paremini korraldada.

Kvantitatiivne analüüs – CITIS kasutab oma töös peamiselt (kuigi mitte ainuüksi) kvantitatiivset ökonomeetrilist mudeldamist, mille eesmärk on replitseeritav ja kvantifitseeritav kogemusel põhinev teadmine tehnoloogia mõjudest.

Erialadevahelisus – CITIS teeb tehnoloogia mõju hindamise õpetamisel ja teadustöös tihedat koostööd õiguse, majanduse, psühholoogia, arvutiteaduse, meditsiini jt teadusvaldkondadega.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: