Kodustamine päästis kõrvitsad väljasuremisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõrvitsapõld.
Kõrvitsapõld. Autor/allikas: SurFeRGiRL30/Creative Commons

Inimtegevust seostatakse tavaliselt teiste liikide kadumise ja väljasuremisega. Ent igal reeglil on erandid. Kõrvitsate, kabatšokkide ja pudelkõrvitsate pärilikkusainet uurinud teadlased leiavad, et inimeseta oleks kõrvitsalisi tabanud sama saatus kui mammuteid ja teisi suurimetajaid.

Enne esimeste inimeste Põhja-Ameerikasse saabumist võis kabatšokke ja teisi kõrvitsalisi leida valdavalt lammidel, rohumaade äärtel ja teistel üleminekualadel. Taimede seemneid levitasid nendega kümneid tuhandeid aastaid kõrvuti elanud hiid-laiskloomad, mastodonid, mammutid ja teised suured rohusööjad.

Väiksemate imetajate jaoks tegid kõrvitsalised end aga nii ebameeldivaks kui võimalik. Seemneid ja viljaliha kattis paks ja kõva koor. Sisu oli vürtsitatud väikeimetajatele suures koguses surmavalt mürgise kukurbitatsiiniga. Logan Kistler Ameerika Ühendriikides asuvast Pennsylvania osariigiülikoolist leidis 46 imetajaliigi genoomi uurimisel, et toonased kõrvitsalised oleksid olnud oma mõru maitse tõttu väikeimetajatele otseses mõttes vastuvõetamatud.

Nii oleks pidanud kliimamuutuste ja inimtegevuse mõjul enam kui 13 000 aasta eest alanud suurimetajate populatsiooni hääbumine kuulutama ka kõrvitsaliste allakäigu algust. Seemnete levitajaid jäi üha vähemaks, kõrvitsalistele sobilikud mosaiiksed maastikud hakkasid kaduma.

Logan Kistler Ameerika Ühendriikides asuvast Pennsylvania osariigiülikoolist leidis 91 väljasurnud, looduses kasvava ja tänapäeval kasvatatava kõrvitsalise pärilikkusainet uurides, et see peab laias laastus paika. Mõned kõrvitsalised surid looduses välja, teiste leviala kahanes piiratud ulatusega pelgupaigaks, kolmandate pärilikkusaine on sedavõrd sarnane, et alaliigid lahknesid üksteisest tõenäoliselt alles hiljuti. Looduslike alaliikide mitmekesisus kahanes oluliselt.

Umbes 10 000 aasta eest tuli töörühma hüpoteesi kohaselt sugukonnale appi aga inimene, kelle loodavad tehismaastikud pakkusid taimedele taas soodsat kasvupaika.

Kukurbitatsiin on mõrude kurgiotste näitel ebameeldiv ja suures koguses mürgine ka inimestele. Seeläbi oletab Kistler kolleegidega, et kõrvitsalisi kasvatati eeskätt hoiunõude ja anumate saamiseks. Pikapeale hakkas inimesi tõenäoliselt huvitama ka nende maitseomadused. Seekord oleks kunstlik valik soosinud pigem mahedamaid vilju.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: