Kristjan Port: inimeste suurimaks ohuks on nende enda nurjatus
Esmaspäevaga seostub hilinemise ja kellaajast kinni pidamise temaatika. Vabanduste varasalv omab strateegilist väärtust, sest usutavusest sõltub usaldusväärsus ja viimane seostub teenitava palgaga.
Lood just esmaspäeva hommikul haigeks jäänud pereliikmetest, alati samal päeval kodust ära jooksnud lemmikloomadest, ebatavalistest sündmustest liikluses, katkisest autost rääkimata, tunduvad usutavad ainult luiskajale. Nende lugude kuulaja seisab teistsuguse probleemi ees. Tal on üha raskem uskuda harva esinevaid nähtuseid ebatavaliseks kasvavas loendis. Kõige nõrgemaks kohaks on esitaja, kelleks on inimene. Inimene, teadagi, on alati natukene nurjatu.
Nüüd on võimalus rabada kissitavat kellavaatajat uue ja mõjusa argumendiga. Suurbritannia Nottinghami ja Poola Warssavi ülikoolide koostöös tõestati, et täpse aja mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Väide on, et aja ja seega sisuliselt ka ruumi muutumist ei ole võimalik igal pool ja igal ajal täpselt registreerida. Seni arvati, et aja registreerimisel võib olla teatud probleeme ainult teoreetiliselt kirjeldatud olukorras nn Suure Paugu vahetus läheduses.
Nüüd selgub, et seni populaarses käsitluses aja kui absoluutse nähtuse mõõtmisega on probleeme ka tänases universumis, seda teatud kiirenduse tingimustes. Kahe riigi ülikooli teadlaste oletus leidis eksperimentaalset kinnitust. Keerulist juttu ei pea tööandjale ümber jutustama, piisama peaks viitest kaasaegse teaduse tulemustele ja pisikese hilinemise võib edaspidi lugeda füüsikalise paratamatusega kaasnevaks aja registreerimise veaks. See võib loomulikult üha uuesti juhtuda.
Paraku võib tööst ilma jääda kordagi tööle hilinemata. Viimasel ajal räägitakse üha valjemalt tööd ära võtvate robotite saabumisest. Ennustuste järgi on käesoleva kümnendi lõpuks löögi all umbes pooled tänastest ametitest. Seega on protsess kiire ja hirmutav perspektiiv kõigest mõne tuhande päeva kaugusel.
Aastate eest, kui tööstusrevolutsioon hakkas hoogu võtma ja töölisi ajasid tänavatele esimesed ketrusmasinad, otsustasid osa inimesi asuda masinaid lõhkuma. Kuid kas probleem on masinates? Füüsik Stephen Hawking on maailmakõiksust seletavate teooriate kõrval tähelepanelik ka inimeseks olemise küsimustes ning raskest haigusest tingitud liikumise ja kõnepuude kiuste on avatud üllatavateks kontaktideks nn tavaliste inimestega. Hiljuti osales ta populaarse veebiportaali Reddit keskkonnas suhtlusformaadis, mis lubab küsida mida iganes.
Stephen Hawkingi olukorrast tingituna liikusid küsimused läbi moderaatorite. Formaalselt võis küll küsida mida iganes, aga vastuseid said neist vaid osad. Muu hulgas täpsustas ta varasemat hoiatust inimest ähvardava tehisintellektiga seotud ohu osas. Selleks pole tehislikus mõistuses tärkav õelus inimese vastu, vaid häda tõuseb kompetentsuste erinevustest. Teiste sõnadega, mida kõrgem on kellegi intellektuaalne võimekus, seda suurem on selle omaniku suutlikkus oma soovide täitmisel.
Hawking osutab, et vaevalt on keegi lihtsalt julm ja lömastab kurja tarviduse rahuldamiseks mõne sipelga. Samas kui keegi tahab rajada taastuvenergiat kasutava ja loodust säästva hüdroelektrijaama, mille teele jääb mõni sipelgapesa, siis läheb viimastel halvasti, ilma kellegi kurja kavatsuseta. Füüsik kardab, et inimesed sätivad tarka masinat ehitades end tasahilju sipelga rolli, ei muud.
Teine huvitav vastus oli seotud robotite tõttu töötuks jäämise perspektiiviga. Hawkingi arvates pole probleem robotites. Kui robotid hakkavad meie eest tööd tegema, toodavad nad kõike mida vaja ja mahus, millest jätkuks kõigile. Masinad võimaldaks kõikidele inimestele laheda ja luksusliku äraelamise. Kuid seda vaid ühel juhul! Selle ainukese tingimuse täitmine sõltub aga ainult inimesest.
Juhul, kui kaupu ja teenuseid jaguks kõigile, kujuneb peamiseks probleemiks nende jagamine. Füüsik kardab ajaloo kogemusele toetudes, et inimene jääb nurjatuks ja kasutab tehnoloogiat ebavõrdsuse süvendamiseks. Järelikult, kui pea iga masina arendaja räägib alati helgest tulevikust, on aina ilusamaks lubatud tulevikku üha raskem uskuda. Kusjuures kõige nõrgemaks kohaks on esitaja, kelleks on inimene. Inimene, teadagi, on alati natukene nurjatu.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal