Maa koostis võib elukõlblike planeetide seas olla erandlik   ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Huvitav, kas kuskil mõne teise planeedi peal peale meie maakera, võib olla samuti elu? Väga võimalik, et ongi. Kuid nüüd väidab rühm teadlasi, et teised meie Galaktikas asuvad planeedid on võibolla natuke teistsuguse mineraalse koostisega kui Maa. Raskemaid keemilisi elemente nimelt on seal arvatavasti natuke vähem kui meil.

 

Vardan Adibekyan Portugali astrofüüsika ja kosmoseteaduste instituudist ja ta kolleegid uurisid lähemalt niisuguseid tähti, mis on massilt ja läbimõõdult meie Päikesele lähedased ja mille ümber tiirleb planeete just selles elukõlblikus vööndis, kus võib leiduda vedelat vett.

Nad analüüsisid tähtede valguse põhjal, milliseid keemilisi elemente need sisaldavad ja avastasid, et enamasti leidub seal vähem rauda ja muid raskemaid elemente kui neis tähtedes, mille ümber tiirleb üksnes eluks kõlbmatuid planeete. Kuid et tähe ümber tiirlevad planeedid on pärit samast algpilvest, millest tähtki, siis annab tähe koostis aimu ka planeetide koostisest. Adibekyani ja kolleegide analüüsist järeldub selle alusel, et tavaliselt on elukõlblikus vööndis tiirlevate planeetide koostises mitmeid raskemaid elemente vähem kui maakera koostises.

Adibekyan ja kaasautorid kirjutavad võrguajakirjas arXiv, et kui mingil põhjusel tõepoolest tekibki raskete elementide rohkete tähtede juurde eluvööndiplaneete väiksema tõenäosusega, siis tähendab see, et Linnutee kauges minevikus on eluvööndiplaneete tekkinud suuremal hulgal kui hilisemal ajal.

Asi on selles, et nooremas Galaktikas oli gaasipilvedes vesinikust ja heeliumist raskemaid elemente, astronoomide kõnepruugis metalle vähem, sest oli jõudnud toimuda vähem supernoovaplahvatusi, milles raskemaid elemente luuakse.

Autorid lisavad, et kuna tähtede ja planeedisüsteemide eluiga on tavaliselt väga pikk, siis pigem on elukõlbulike planeetide koguarv meie galaktikas ka viimastel aastamiljarditel ikkagi kogu aeg kasvanud. Loodame, et me kunagi mõne elu kandva planeedi siis avastame ka.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: