Sipelgas võtab seene vastu rohtu   ({{commentsTotal}})

Kui sipelgas on haige, siis ta võtab rohtu. Ja kuigi rohul on kõrvaltoimed, taipab sipelgas, et esmatähtis on haiguse ravi.

Soome teadlaste katsetest ilmnes, et seenhaigusse nakatunud raudkuklased (Formica fusca) söövad hea meelega kergelt vesinikperoksiidiga üle piserdatud toitu, samas kui terved sipelgad seda ei puutu. Õigesti teevad mõlemad, sest ühest küljest on vesinikperoksiid sipelga organismile kahjulik, aga teisalt hävitab ta ka haigusetekitajaid seeni.

Nick Bos Helsingi Ülikoolist ja ta kolleegid panidki oma katsetes tähele, et vesinikperoksiidi tarvitamise puhul tõusid haigete sipelgate paranemisväljavaated 20 protsenti. Terved sipelgad vältisid valikuvõimaluse korral vesinikperoksiidi, aga valiku puudumisel suurenes nende seas suremus.

Nii et kuidagi paistab sipelgas justkui teadvat, et tervest peast tasub vesinikperoksiidi sisaldavat toitu vältida, aga veel tähelepanuväärsemalt paistab ta tunnetavat, et seenhaiguse korral tuleks just seesugust toitu süüa. Vaevalt muidugi küll sipelgas neid otsuseid teadlike mõttekäikude tulemusel teeb, küllap ikka on tegu pika evolutsiooni toimel omandatud käitumisega. Aga põnev teada sellegipoolest.

Bos ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst ajakirjas Evolution.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: