Rändavad lagled hoiavad energiat kokku
Igal aastal lendavad paljud rändlinnud lõunast põhja pesitsema ja põhjast lõunasse talvituma. Miks nad seda teevad? Miks nad ei võiks ka näiteks lõunas pesitseda, kui nad seal nii kui nii juba kord on? Hollandi teadlased arvavad, et on saanud lindude rände põhjustele otsapidi jälile. Selleks võib olla energia kokkuhoid immuunsüsteemi talitluse arvelt.
Groningeni ülikooli teadlased uurisid valgepõsk-laglesid. Neid linde on Hollandis kahesuguseid. Ühed, kes pesitsevad suviti Arktikas ja lendavad Hollandisse talvituma. Teised, kes üldse ei rändagi, vaid nii pesitsevad kui ka talvituvad Hollandis. Teadlased panid tähele, et Arktikas Teravmägedel pesitsevad lagled kulutavad oma immuunsüsteemi käigushoidmise peale palju vähem energiat, kui Hollandis pesitsevad lagled.
Eriti suur paistab olevat energiakulutuse vahe olevat immuunsüsteemi selle osa puhul, mis vastutab üldise vastupanuvõime eest haigustele. Teadlaste sõnul võivad Teravmägede lagled seda kokkuhoidu endale lubada küllap seetõttu, et kaugemal põhjas on vähem haigustekitajaid kui Hollandis. Ent kui linnud immuunsüsteemile vähem energiat kulutavad, siis seda rohkem jääb seda neile alles pesitsemise ja sigimise, aga ka näiteks sulgimise tarbeks.
Hollandis pesitsejatel sellist luksust ei ole. Nende immuunsüsteem teeb teadlaste sõnul umbes neli korda kõvemini. Niisiis on rändel valgepõsk-lagledele oma kasu sees küll. Ei oleks imestada, kui see on nii ka teistel linnuliikidel, aga seda peab veel uurima.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: VIkerraadio Teadusuudis
