Aju-aju liides ühendab inimesi

Washingtoni ülikooli neuroteadlased on täiustatud aju-aju liidese vahendusel suutnud ühe inimese ajuaktiivsuse lugemise, tõlgendamise ja selle alusel teise inimese aju stimuleerimisel panna liikuma viimase sõrme. Süsteem toimis piisavalt hästi, et võimaldada mängida paaril lihtsat arvutimängu.
Töö toetub eelmisel aastal kirjeldatud demonstratsioonkatsele, mis hõlmas ühte paari. Uues töös pandi süsteem viimistletus proovile kolme paariga, mis toob lahenduse praktiliste käegakatsutavate tehnoloogiate sekka. Kasutatud aju-aju liides koosneb kahest seadmest, mis võimaldavad vastavalt lugeda ja mõjutada aju aktiivsust organit ennast kahjustamata. Kui elektroentsefalograaf jälgib aju elektrilist aktiivsust kolju pinnale kinnitatud elektroodidega, siis selgelt piiritletud koljuülese magnetstimulatsiooniks kasutati kolju lähistel asuvat pooli.
Kitsamalt keskenduti motoorsele ajukoorele, mis hoolitseb nii liigutuste planeerimise kui nende sooritamise eest. Kuna kavatsus sõrme või jäset liigutada peegeldub saatja rollis oleva katsealuse aju elektilise aktiivsuse muutuses, saab selle täheldamisel algatada samase signaali ka vastuvõtja ajus. Konkreetsel juhul pidi saatja andma enam kui 1,5 kilomeetri kaugusel asuvale katsealusele märku, millal on õige aeg arvutimängus linna ründavat piraadilaeva tulistada. Kui signaali saatmine ja vastu võtmine osutus edukas, tõmbles sobivak ajal sõrme n-ö päästikul hoidva katsealuse näpp.
Paaride edukus oli väga erinev. Kui neist üks suutis ründava laeva hävitada igal neljandal juhul, siis teine uputas selle 83 protsendil kõigist juhtudest. Teadlaste sõnul oli see aga tingitud pigem katsealuste osavusest kui millestki muust. Magnetstimulatsiooni täpsete kõrvalmõjude osas valitseva ebaselguse tõttu polnud katse käigus edastatavate informatsiooniühikute arv ühe tulistamistsükli vältel siiski kuigi suur, ulatudes 0,05 bitini sekundis.
Pikemas perspektiivis loodab töörühm kasutada lahendust ka keerukama, aistingutega seotud teabe ja mõtete edastamiseks. Esialgu uuritakse aga miljoni dollari suuruse grandi abil aga muu hulgas seda, kuidas muuta ühe piloodi uniseks muutumise korral tema kaaspilooti sobiva stimulatsiooni abil ärksamaks.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: PLOS ONE