Teadusuuringuid tegevad ettevõtted saavad ligi 80 miljardit eurot
Sel aastal alanud Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni 79 miljardi euro suurune raamprogramm annab vahendeid ettevõtete teadusprojektidesse kaasamiseks. Suurem lootus toetust saada on koostööaltitel ettevõtetel.
„Peamine fookus on ikkagi tehnoloogiaprojektidel, uutel tootearendusprojektidel, mis baseeruvad teadusuuringutel ja mille lõpptulem oleks uudne konkurentsivõimeline toode või teenus, mis on olemasolevatest alternatiividest mingil moel parem. Kui Jõgeva puidutööstusettevõte mõtleb välja näiteks mingi uue puidukäitlemistehnoloogia või näiteks puiduimmutamistehnoloogia, et oleks rohkem tulekindel, kui see konkureeriks see Euroopa tasandil, maailma tasandil, siis miks mitte,“ tõi osaühingu Invent Baltics tegevjuht Silver Toomla välja programmi põhiolemuse.
„Esimese sammuna prooviks ekspertidega üle rääkida oma projekti idee. Kui väga see sobitub siia programmi, milliseid partnereid on vaja kaasata, kui palju informatsiooni on neil olemas varasemate äriuuringute pealt, kes on nende lõppkasutajad,“ loetles Toomla küsimusi, millele ettevõte esmalt vastama peaks. Teiselt poolt peaks end kurssi viima bürokraatia või rahastusreeglitega. Ka selle jaoks on konsultandid olemas ning selle juures pakub abi nii Eesti riik, Teadusagentuur kui Invent Baltics.
„Üldine poliitika Euroopa Komisjonis, mis on praegu ka praktiliselt väljendub, on selline, et seda bürokraatiat üritatakse vähendada. Finantsreeglid on kindlasti lihtsamad, kui need olid varasemalt ning kui ettevõte on näiteks varasemalt juba mingite Eesti fondidega kokku puutunud, siis ma julgen küll väita, et ega need Euroopa reeglid küll hirmsamad ei ole,“ märkis tegevjuht.
Euroopa Komisjoni Teaduse ja Innovatsiooni osakonna direktor Maive Rute ütles, et lootust raha saada on ennekõike koostööd tegevatel ettevõtetel. „Alati on konkurents kõigepealt, sellega peab arvestama. Kui me vaatame neid projekte, mis on üksikettevõtte innovatsiooniprojektid, seal on paraku väga suur konkurents ja praegu me vaatame esimeste tulemuste järgi, et võibolla heal juhul seitse protsenti saavad finantseeringut,“ tõdes direktor.
Koostööprojektide puhul, kus Eesti ettevõte on rahvusvahelise konsortsiumi liige, on õnnestumisprotsent alati suurem. „Üks viiest saab umbes rahastamist. Selleks peab olema valmis, et mitte iga projekt ei saa raha, vaid ikkagi need, mis on kõige konkurentsivõimelisemad ja kus on kogu see võrgustik tugev. On näha, et sel projektil on sellist läbilöögivõimet,“ laiendas Rute.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa