Ta rääkis ETV saates "Kahekõne", et kuigi investeeringud Eesti teadusesse on plahvatuslikult kasvanud, ei tähenda see, et kõik on hästi. On väljapaistvaid teadlaste gruppe, kes saavad oma tegevuse jaoks suuri rahasummasid, aga majandus seisab liiga eraldi ja side nende vahel on kehv.

Saatekülaline selgitas, et Euroopa Liit eraldas järgmiseks seitsmeks aastaks teadusele 79 miljardit eurot, mis on u 30 protsenti rohkem kui eelmises raamprogrammis. "Aga kui vaadata, mida teeb Hiina, siis viimase 10 aastaga on seal teadusinvesteeringud suurenenud 6 korda."

Rute sõnul napib Euroopas teadlasi, kes võiksid erasektoris töötada ja uuenduslikke projekte vedada. USAs on umbes 1,4 miljonit teadlast, Euroopas 1,6 miljonit. Suur osa neist töötab Euroopas avalikus sektoris, USA-s aga väga väike osa.

Euroopa on kõige suurem teaduste "tootja" ja annab umbes kolmandiku maailma "uue mõtte toodangust", paraku selle kvaliteet ei ole alati hea. USAs on üldmaht väiksem, ent tippe rohkem, selgitas ta.

Euroopas, sealhulgas ka Eestis, tegutseb väga palju inimesi humanitaar- või sotsiaalmajanduslikes teadusvaldkondades, mis pole otseselt tööstuses rakendatavad. USAs või Hiinas (Euroopa uus konkurent), suunatakse inimressurssi just võtmetehnoloogiatesse.