Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Soomlaste hetkeajendi tõttu sooritatud vägivaldseid kuritegusid uurinud töörühm jõudis järeldusele, et vähemalt üks impulsiivset käitumist põhjustanud faktor on soomlastele ainuomane geenimutatsioon, mis mõjutab ajus serotiini tootmist.

Inimkond on oma arengu käigus saavutanud taseme, kus indiviidid hindavad oma mõtetes peaaegu igat oma astutavat sammu. Ilma selleta oleks nad pikemas perspektiivis hukule määratud – täieliku mõttetegevusta on oht kaljult alla kukkuda üpris suur. Impulsiivse käitumise täielik puudumine tähendaks aga maha magatud võimalusi ning seeläbi konkurentsivõime langust. Midagi, mida evolutsioon ei talu.

Seega on tõenäoliselt impulsiivset käitumist esile kutsuvate kemikaalide tootmise regulatsioon peidus sügavas inimese genoomis. „Selle tõestamiseks vajalik genoomi süvajärjestamine on maksumuse poolest üksikutele laboritele võimalikuks saanud alles viimastel aastatel,“ valgustas uurimuse kaasautor Laura Bevilacqua ERR-le uurimuse tagamaid. Koos oma kolleegidega õnnestus tal näidata, et serotiini retseptori mutatsioon võib põhjustada impulsiivsuse ekstreemsemaid vorme vähemalt ühel inimpopulatsiooni osal – soomlastel.

Rahvusvaheline töörühm uuris 96 keskmiselt viiel korral kehavigastusi tekitanud kurjategija geene, kellel oli eelnevalt diagnoositud käitumishäired. Nende hulka kuulusid näiteks antisotsiaalne -ja nn. piiripealne isiksusehäire, mis on impulsiivse kallaletungi tunnused. Näidist võrreldi 96-liikmelise meestest koosneva kontrollgrupiga, kellel polnud vaimseid kõrvalekaldeid diagnoositud. Selgus, et kurjategijatel esines geenimutatsiooni HTR2B Q20* kolm korda sagedamini kui kontrollgrupil.

Hüpoteesi tõestamiseks kasutati meie põhjanaabreid, kuna eelnevate uuringute käigus on tõestatud soome rahvastiku geneetilise pagasi eripära. Kuigi kõigi väliste tunnuste põhjal tunduvad soomlased võrreldes muu Euroopaga võrdselt mitmekesised, on geneetiliste kõrvalekalletega teistsugune lugu. „Rahvastiku suhtelise isolatsiooni ja ühiste esivanemate tõttu põhjustab näiteks 17 geneetilise haiguse avaldumist peaaegu täielikult vaid üks mutatsioon,“ selgitas Bevilacqua. See lihtsustab tunduvalt konkreetsete geenide mõju kontrollimist.

Lisaks sellele kutsusid teadlased geenide rolli paremaks mõistmiseks samasuguse geenimutatsiooni esile laborihiirtel. Selgus, et mutanthiired käitusid uutes olukordades ning tundmatute esemetega kokku puutudes impulsiivsemalt, kui nende geneetiliselt muutmata liigikaaslased. Tavapärasest kõrgem oli ka mutanthiirte testosterooni tase. Sama kehtis geenimutatsiooniga vangide puhul.

Uurimuse autorid olid samas varmad hoiatama, et tulemusi ei tohiks üle hinnata. Geenid on ainult üks lähteallikas, mis inimese edasist elukäiku määrab. „Geenide omavahelised vastastikmõjud ning keskkonna mõjutused loovad lõputult suure basseini erinevatest faktoritest, mis kõik võivad käitumismustreid mõjutada,“ rõhutas Bevilacqua. Samuti ütles ta, et teadlaste jaoks on elutähtis suhtuda oma töösse eluterve kriitikameelega ning olla valmis nende tulemuste ümberlükkamiseks.

„On selge, et kuritegude sooritamist ei põhjustanud ainult mutatsioon – samuti olid tähtis, et katsealused olid mehed, neil oli keskmisest kõrgem testosterooni tase ja nad olid otsustanud enne teo korda saatmist alkoholi tarbida,“ kirjutab uurimus. Töörühm prognoosis ka, et sellist geenimutatsiooni kannab umbes 100,000 soomlast. Neist enamik ei käitu aga oma elu jooksul kordagi üliimpulsiivselt - veel vähem kriminaalselt.

Samas rõhutab asjaolu, et HTR2B Q20* geeniriket esineb vaid soomlastel, populatsiooni geneetilise ajaloo tähtsust keeruliste isiksusehäirete ilmnemisel. „Kuigi konkreetset mutatsiooni maailma teiste rahvuste hulgas ei leia, võivad HTR2B geeni teistsugused mutatsioonid mõjutada ka Maa ülejäänud elanikkonda,“ ütles uurimuses mitte osalenud California ülikooli teadur John Kelsoe.

Töörühma uurimus ilmus 23.detsembril ajakirjas Nature.