Kakskeelse inimese aju saab mõnes olukorras paremini hakkama kui ükskeelse aju. Soomes Turus asuva Åbo Akademi psühholoog Anna Soveri ja ta kolleegid on oma katsetes võrrelnud üks- ja kakskeelsete toimetulekut tähelepanu nõudvate ülesannetega.

Ajaleht Turun Sanomat kirjutab, et katseis osalenud inimesed oskasid kas ainult soome keelt või kõnelesid juba lapseeast peale ka rootsi keelt. Neile mängiti kõrvaklappidest ette üksikuid silpe. Keskenduda tuli kas ainult vasakust või ainult paremast kõlarist kostvale silbile, teisest aga mitte väljagi teha.

Kakskeelsed katseisikud said paremaid tulemusi. Nähtust võib teadlaste sõnul seletada asjaoluga, et kakskeelsel inimesel on mõlemad keeled pidevalt aktiivsed. Seepärast peavad nad kogu aeg ühe keele suhtes tähelepanu teritama, teist keelt aga samal ajal ignoreerima. Ja harjutamine teeb meistriks siingi.

Varasemad uuringud on viidanud, et kakskeelsus võib edasi lükata dementsuse sümptomeid. Teadlased kiirustavad siiski lisama, et nende katseist ei maksa välja lugeda, justkui oleksid kakskeelsed üleüldse intelligentsemad kui ükskeelsed.

Vaata veel: Kaksikielisen aivoissa tehoa (Turun Sanomat)

Kaksikielisyys treenaa päätä ja viivästyttää dementiaa (Turun Sanomat)