Madagaskarilt leiti uus kääbusleemuri liik
Madagaskari ja Saksamaa bioloogid kirjeldavad värskes töös uut Madagaskari lõunaosa metsades elavat kääbusleemuri liiki, mis esialgse populatsiooni suuruse hinnangu alusel juba väljasuremise äärel on.
Leemureid leidub vabas looduses vaid bioloogilise mitmekesisuse tulipunktina tuntud Madagaskari saarel. Sajast teadaolevast liigist kuulub koos uue Lavasoa kääbusleemuriks (Cheirogaleus lavasoensis) nimetatud liigiga kuus kääbusleemurite hulka. Nimele vastavalt jääb ka C. lavasoensis'e kogupikkus poole meetri piirimaile, millest poole moodustab omakorda nende saba. Samas ei ületa nende mass 0,3 kilogrammi.
Esimene isend püüti juba 2001. aastal, ent liigitati toona kohevakõrvalise kääbusleemurina (Cheirogaleus crossleyi) tuntud liigi alla. Aastate vältel kogutud 40 kääbusleemurite kõrvast võetud koeproovi võrdlemisel hiljutistel välitöödel kogutud üheteistkümne prooviga leidis Andread Hapke koos oma kolleegidega pärilikkusmaterjali analüüsil siiski tõestust, et tegu on uue liigiga.
Kääbusleemuri teravat mustjat nina ühendab tumeda karvaga kaetud pigmenteerunud nahast silmi ümbritsevate 'prillidega' must karvavööt. Sama tumedad on ka looma ümarjad kõrvad. C. lavasoensis'e peaosa katvad karvad on valdavalt rebase kasuka tooni, ent turjal omandavad need järjest hallikama varjundi. Looma kõhuosa on täies ulatuses kaetud kohevate hallide karvadega.
C. lavasoensis'e uue liigina tunnistamist võisid pidurdada mitmed tegurid. Peamiseks takistuseks oli selle populatsioon, mis esialgse hinnangu kohaselt küündib vaid poolesaja isendini. Loomad on omakorda jaotunud kolme üksteisest isoleeritud metsatuka vahel. Kuigi leemurid on kohalike seas tuntud vaimude kuvandile sarnanemise tõttu pühade loomadena, hävitab nende elukeskkonda ebaseaduslik metsaraie.
Samuti raskendas vajalike tähelepanekute tegemist kääbusleemurite eluviis. Oma elust valdava osa veedavad nad kõrgel puulatvades, olles samal ajal öise eluviisiga. Nende aktiivsuse kõrghetk saabub vihmaperioodil, mil metsad teadlastele suures osas liigipääsmatuks muutuvad. Viimaks on kääbusleemurid ainsad primaadid, kes külmemal perioodil talveunne jäävad. Selleks valmistudes võib nende kehamass pea kahekordistuda. Kuigi käitumismalli pole Lavasoa kääbusleemuri puhul kinnitatud, on sarnase käitumismustri olemasolu äärmiselt tõenäoline.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Molecular Phylogenetics and Evolution.